Kui talvel on mõne kuuse all palju väikseid oksajuppe, siis selle töö taga on orav, kes närib isasõie pungasid ning oksakesed pudenevad maha. Just need kuused kannavad hiljem palju käbisid.

„Siin on tegelikult käimas üks kange armastuselugu,“ muheleb loodusemees Vahur Sepp kuuseoksa liigutades ja suurt õietolmupahvakut tekitades. „Kui tuul liigutab kuuselatva, siis ongi kogu latv lausa õietolmu sees. Kui emasõis on viljastatud ja käbikärsakas kiusama ei tule, siis pöörab käbi ennast alla, muutub pruuniks ning sinna tulevad seemned.“

Sügisel või talvel käbisoomused avanevad ja kuusk hakkab seemneid välja puistama. Nende peale on maiad nii rähnid kui oravad. Kui neist midagi maha pudiseb, siis on kohal hiired, kes teiste järel hoolikalt puhta töö teevad.