Kui aga tõeliste meisterkündjate väljaselgitamine nõuab kaks päeva pingsat täppistööd, siis mõnevõrra lihtsamalt läks asi nn VIP-kündjate kategoorias. Võistlusklass, mis ellu kutsutud eelkõige ikka künnivõistlustele laiema kõlapinna andmiseks, põlise põlluharimise viisi – künni – propageerimiseks ja selle olulisuse teadvustamiseks. Sest vähemalt entusiastid leiavad, et olgu see pindmine mullaharimine kui efektiivne tahes, Eestimaa põllud vajavad siiski ka kündmist.

Paari tunni vältel panid oma künnioskused mulluse VIP-võistluse võitja Tanel Talve ohtrate, olgem ausad, ka aasivate kommentaaride saatel proovile maaeluministeeriumi kantsler Illar Lemetti, ajakirjanikud Peeter Raidla ja Jüri Aarma, kirjanik Kati Saara Vatmann, lauljad Mait Maltis ja Brigita Murutar, põllumees Tõnu Post ning jalgpallur Marek Lemsalu.

Kõik andsid endast muidugi parima, kuigi kinnitasid, et otseselt kündmist polnud keegi varem proovinud. Nagu hilisemate kommentaaride põhjal võib järeldada, oli kõikidel VIP-idel vaimustus suur – ju siis võib uhketesse masinatesse ja nendega tehtavasse töösse kiiresti kõrvuni ära armuda.

Kohtunikud olid Madis Ajaots ja Jaak Läänemets. Neist viimane tegi teatavaks karmi, kuid õiglase tõe – enamik VIP-kündjatest saavutasid suurepäraselt, kellel rohkem, kellel vähem, kaarjad vaod. Mitte, et selle üle õnnetu peaks olema, sest ütleb ju vanarahva tarkuski, et mida kõveram vagu, seda magusam kartul selles kasvab. Kõige vähem oli lookeid sees Aasta Põllumehe tiitliga pärjatud Tõnu Posti künnil, tema kroonitigi sedakorda selle võistlusala võitjaks. Ise ütles Post tulemust kommenteerides nõnda, et on traktoriga küll varem sõitnud, kuid künda pole endal senini vajadust olnud.

Reedese põllul lõõtsuva tormituule tõttu helikopterit küll lendama ei saadud, kuid atraktiivset tegevust lisaks võistluskünnile oli veelgi. Näiteks traktorite jõutõmbevõistlus ehk pulling, mis seisneb selles, et traktor peab paigaltstardist tõmba liikvele spetsiaalselt selliseks vedamiseks ehitatud raske kaadervärgi. Võidab see, kes raskuskeset järjest ettepoole liihutava asjanduse kõige kaugemale jaksab sikutada. Sellel alal olid võistlustules valdavalt vanemat sorti Belarusid, millest enamik spetsiaalselt just selleks otstarbeks ümber ehitatud. Võistlus jätkub ka laupäeval, mil selgi alal selguvad parimad.

Lisaks oli kavas veel traktorite vigursõit, diilerid demonstreerisid oma uusimaid müügihitte, toimusid ekskursioonid kohalikesse põllumajandusettevõtetesse, Päästeamet ja Kaitseliit näitasid oma tehnikat ja oskusi sellega ümber käia. Ka Kehta kohalikud lasteaialapsed said masinate vahel korraliku ekskursiooni teha.

Künnivõistluste ja põllumasinate väljapanek Tehnika Teeviit 2016 on MTÜ Eesti Künniselts, MTÜ Kaspar Järvala Künniklubi ning Kehtna Kutsehariduskeskuse korraldatav sügisene rasketehnika suurüritus. Kehtnas peetakse seda tänavu teist korda, varasemalt toimusid künnivõistlused kümnel korral Olustveres, üldse peetakse kodumaa parimate kündjate väljaselgitamise n-ö ametlikke võistlusi alates aastast 1965.

Tänavuse künnivõistluse eestvedaja Margus Ameerikas märkis, et edaspidi ongi plaanis Eesti künnimeistrivõistlusi läbi viia n-ö külakorda erinevates kohtades – paar aastat järjest ühes kohas, siis jälle teises. Eks ikka selleks, et teadmised heast künnist ja künnikultuur kõikidesse Eestimaa nurkadesse jõuaks.

Säärasel uudsel korraldusel on ka kritiseerijaid. Nii arvas nii mõnigi Kehtnas kohatud masinamees, et juba sissetöötatud ja selle tõttu ka ainuõige koht sellisele üritusele on Olustvere.