FOTOD | Tartu linnas sai avatud talude päeval näha hobuseid ja küülikud
"Oi, kui armas kiisu, nagu meie oma," rääkisid kaks väikest tüdrukut hobuste läheduses mõnulevat triibulist kassi silitades. "Me tulime hobuseid vaatama ja teie mängite kassiga," noomis neid selle eest ema.
Hobuseid oli nii suuremaid kui väiksemaid, neid sai lähedalt näha ja julgemad tegid sametisele nahale pai. Loomulikult oli lastel võimalik ka poni seljas sõita.
Kohe Ihaste talli kõrval tegutseb aga angooraküülikuid kasvatav farm Angorabbit ja osad selle elanikud olid avatud talude päeval rahvale vaatamiseks ka välja toodud. "Oi, kui pehme, kas teda saaks ka sülle võtta!?" palus üks jänkudest vaimustunud tüdruk. Ja ta saigi pontsaka karvase pikk-kõrva oma sülle. Tõsi, viimane kippus rabelema ja tüdruku nägu muutus õige pea ehmunuks ja lõpuks palus ta jänku kiiresti ära võtta.
Farmi perenaine Vivika Daniel keeras valge jänku nagu naksti oma sülle selili ja too oli täitsa kuss, ei liigutanud käppagi. "Neid tuleb iga kolme kuu tagant pügada, muidu nad lõpetavad söömise ära," selgitas ta angooraküülikute elu. Villa pikkus on 8-9 cm ja seda saadakse korraga 150-180 grammi looma kohta. Kui uus vill on kaks kuud kasvanud, tuleb seda pusade vältimiseks kammima hakata.
"Esimene kord läks pügamisega neli tundi, aga nüüd kulub 35 minutit," rääkis jänkude perenaine. Pügamiseks kasutab ta peamiselt kääre, vahel ka masinat, kuid udupeen vill kipub selle umbe ajama.
Angoorade vill on tõepoolest ülimalt pehme ja mõnus. Sellest kedratakse käsitsi lõng ning lõngast kootakse pehmeid sokke, kindaid, mütse ja peebipapusid. Seni on kudumeid vaid laatadel müüdud, kuid pühapäeval sai otse farmi vastas Ihaste talli lähistel valmis ka väike müügipaviljon, kus saab kaupa uudistada ja soetada.
