Nädala eest nähtud Erki Oidermaa ja Argo Musta ilusatele nisupõldudele kerkisid Tartumaalt kõrvale Madis Ajaotsa, Madis Tamme ja Margus Klaisi nisud.

Ajaots võistleb tänavu talinisuga ’Creator’. See on hiline ja väga saagikas söödanisu. Põld oli puhas, tihe ja ilus, võrreldav Erki Oidermaa omaga. Madis Tamme ’Ramiro’ oli kopsaka ja terarohke peaga, rammus ning uhke ja ilmselt läheb lähipäevil kombaini alla. Võrreldav Torma POÜ ’Oliviniga’ ja Aimar Allingu ’Skageniga’.

Argo Musta ’Edvinsi’ kõrvale asetus Margus Klaisi oma. Kuna ’Edvins’ on keskvalmiv sort, siis see, kumb põld peale jääb, selgub peagi.
Kui siiani tundus üks parimaid talirapse olevat Id-Virumaal Henri Tammani põllul kasvav DK ’Imistar’ CL, siis Tartuskäik andis veel mitu head rapsi. Kenad põllud olid näiteks Avo Samarüütlil (’Sequoia’) ja Villu Kärmasel (’Minerva’).

Kui teised mehed on võistelnud mitu aastat järjest, siis Villu Kärmasel on esmakordsest võistlusel osalemisest möödas päris hulga aastaid. Enne Tanel Tõrvandi mullust rukkirekordit oli eelmine rekord aastaid tema nimel.

Talv ei hellitanud ka Tartumaa põllumehi. Lumekiht oli õhuke ja hävitas suuremal või vähemal määral talirapsi kõigil. „Need osad, mis lume all olid, säilisid, need mis lume alt välja jäid, hävisid,“ ütles Madis Ajaots ja tema sõnu kinnitas ka Samarüütel.

Samas tähendas see korraliku väetamise ja turgutamise puhul seda, et ära külmunud peavõrse asemel arenes hästi välja 4-5 kõrvalvõrset, nii et kokkuvõttes ei pruugi kaotus olla kuigi suur.

Enim kasutatavad agrotehnika võtted olid Tartumaal kolmekordne haigustõrje, lämmastikufoon 150-180 (vaid ühel rapsil tuli üle 200), põhu tagasiviimine mulda (läga polnud pea kellelgi), glüfosaadi kasutamine koristusjärgselt (aitab muid umbrohutõrje kulusid kokku hoida), minimeeritud harimine.

Kõik sealsed osalejad olid kasutanud kasvuregulaatorit ning leheväetisi. Viimast on kasutanud siiani kõik võistlejad, kelle juurde oleme jõudnud.