FOTOD | Tõuloomakasvatajate ühistu 25: Eesti edukaima põllumajandusühistu lugu



Tartu sügisnäitus & Tõuloom 2017
Foto: Anni Õnneleid

Eesti edukaima põllumajandusühistu nimetust väärib eelmisel nädalal veerandsajandi juubelit pidanud Eesti Tõuloomakasvatajate Ühistu.

ETKÜ asutajaliikmeid oli kokku 234. Juhatuse liikmeteks said teiste hulgas Peeter Kibe, Vello Kivistik, Elle Mässak, Tõnu Maiste. Tegevjuhiks kinnitati põllumajanduskandidaat Enno Siiber, kes töötas antud ametis 2000. aasta aprillini.

Ühistu esialgne nimi oli Eesti Mustakirju Karja Aretusühistu. Ühistu asutamisel võeti üle nii Riikliku Tõulava kui ka Kehtna Seemendusjaama funktsioonid. 1992. aasta oli ülemineku aasta riiklikust aretuskeskusest tootjate organisatsiooniks.

Ühistu tekkelugu ei olnud kerge. Nappis rahalisi vahendeid. Suur oli ka välisfirmade huvi. Tänu tolleaegsete otsustajate arukale tegutsemisele said aga ühistu omanikeks siiski Eesti loomapidajad. 1994. aastal sõlmiti riigi erastamisagentuuriga leping aretuskeskuselt varade välja ostmiseks.

Täna on ühistul liikmeid 521.

1993. aastal oli Eestis piimalehmi 250 000, karjasid aga 3267. Piimatoodang lehma kohta oli 3428 kg.

2017. aastal oli piimatoodang 9619 kg. 2017. aastal oli lehmi kokku 86,4 tuhat. Euroopa Liidus on Eesti piimatoodangult II kohal.

Ühistul oli 1993. aastal 92 aretuspulli. Täna on aretuspulle 188. Kokku on kahekümne viie aastase ajaloo jooksul olnud ühistus 1314 aretuspulli. Välisriikidest on imporditud 382 pulli 8 erinevast riigist.

Seemned kõrde

Seotud lood:

1997. aastal võeti kasutusele aretusmaterjali tootmisel uus tehnoloogia. Sügavkülmutatud aretusmaterjali hakati tootma kõrrekestesse. Oluline oli panus Hollandi – Eesti projektil piimakarja kasvatuse arendamiseks, mille käigus võeti vastu arengusuunad Eesti spermatootmiskeskuse integreerumiseks Euroopa nõuetele vastavaks.

25 aasta jooksul on toodetud 10,2 miljonit doosi sügavkülmutatud aretusmaterjali. Realiseeritud sellest on 4,5 miljonit. Tõuveiseid on müüdud 20 riiki.

Lisaks tavaspermale säilitatakse ühistu spermapangas eesti maakarja embrüoid genofondi jaoks.

Ühistu algusaastatel tuli luua koostöösuhted teiste riikide aretusorganisatsioonidega.

1998. aastal sai ühistu nimeks ETKÜ, mis on kehtiv tänaseni. Ühendati eesti mustakirju karja aretusühistu ja eesti peekoni tõugu sigade aretusühistu ühinemine.

2000. aastaks oli tekkinud piisav hulk lihaveisekasvatuse entusiaste ja asutati lihaveisekasvatajate Selts.

2002. aastal tunnustati Kehtna Kunstliku seemendusjaama Euroopa direktiividele vastavaks.

Loe veel

Samal ajal jätkusid ka läbirääkimised veiste aretusorganisatsioonide ühendamiseks. Kokkuleppe saavutati 2002. aasta novembris, kui punase karja aretajad ühinesid ETKÜga. Kõikide veisetõugude kasvatajate esimeseks ühiseks tegevusaastaks sai 2003 ja nii on see edasi läinud tänaseni.

Konkursid, reisid ja teadus

Toredateks vahepaladeks on vissikonkursid. Ühistu loomisest alates hindavad konkursse väliskohtunikud.

Samuti on olnud meeldejäävad ja kasulikud õppereisid välisriikidesse Algust tehti 1998. aastal, mil külastati Brüsselis toimunud Euroopa holsteini tõugu lehmade meistrivõistlusi. Traditsioonist sai alguse iga-aastased välisriikide külastused kogemuste laiendamiseks ning uute teadmiste saamiseks.

2015. aastal rajatud loomade kogumiskeskusest on saanud tänaseks veisekasvatajatele väga oluline üksus, milleta elusveiste eksport ei oleks mõeldav.

Aretusorganisatsiooni tegevusel läbi 25 aasta on olnud suur roll Eesti riigil. Riigi abiga on suudetud säilitada vajalikul tasemel nii tõuraamatupidamine, jõudluskontrolli kui geneetiline hindamine.

Ühistu liikmete panus on olnud suur ka loomakasvatusteaduse ja arendustegevuste toetamisel. Koostöös maaülikooliga on loodud kaks veisekasvatuse katsejaama. Täna endisel punasekarja aretusühistu territooriumil tegutseb kaasaegne Märja katsejaam.

Abisaajast abiandjaks

Veerandsaja aasta jooksul on oluliselt muutunud veiste tõuaretuse eesmärgid. Varasemast kõrge piimatoodangu saavutamisest on täna suuremad väljakutsed lehmade kasutusea pikendamine ning sellele suunatud tunnuste väärtustamine. Täppispidamine, uued farmid ja söötmistehnoloogiad võimaldavad andmeid koguda ja analüüsida palju täiuslikumalt, mistõttu iga veisekasvataja saab seda ise tunnetada ning oma karja kujundamisel arvestada.

Meie aretusorganisatsioon on omanäoline kogu Baltikumis ja väga hea mudel kogu maailmas – tõuraamatupidamine, aretusmaterjali tootmine ning turustamine on farmerile kättesaadav ühest organisatsioonist.

Tänu oma veisekasvatuse heale tasemele oleme maailma Holstein-Friisi Föderatsiooni ning Euroopa Holsteini ja Punase Holsteini Konföderatsiooni liikmed. Lisaks oleme liikmed ka rahvusvahelistes šarolee, herefordi, anguse ja limusiini assotsiatsioonides. Kuulumine rahvusvahelistesse organisatsioonidesse annab võimaluse kaasa rääkida tõuaretuse teemadel ja luua kontakte üle maailma. Tänavu võõrustame Euroopa Anguse Foorumit.

Oluline on ka lihaveisesektori areng. Tänaseks on ligaveiseid üle 80 000 ning kasvutendents on jätkuv. Tõuge on 17. Lihaveisekasvatusest on saanud arvestatav põllumajandusvaldkond, seda enam et looduslikud eeldused lihaveiste kasvatamiseks on soodsad.

ETKÜ pideva arengu tunnistajaks on ka see, et ühistu algusaastatel aitasid teiste riikide aretusorganisatsioonid meid oma teadmiste ja nõuga. Nüüd on ETKÜ liikunud abisaaja rollist abiandjaks – koostöös välisministeeriumiga oleme läbi arenguabi projekti viimastel aastatel nõustanud Gruusia piimakarjakasvatajaid aretuse, söötmise ja sügavkülmutatud veisesperma tootmisel.

Vaata fotosid tõuloomakasvatajate ühistu juubelilt, mida tähistati möödunud neljapäeval:

Osta koos Maalehega praktiline käsiraamat ravimtaimedest hinnaga vaid 4,99 €!
Vaata lähemalt

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare