„Mind pani jahmatama sugutäku ja endise võimeka sporthobuse Katerise olukord: tugevalt alatoitunud hobune oli väga kõrge sõnniku peal pimedas kitsas ruumis. Suvel saadud vigastuse tagajärjel ei saa täkk peenist enam üles tõmmata ning külmad ilmad võivad loomale saatuslikuks saada,“ rääkis hobuste hullu olukorra avastanud Heidi Hanso Maalehele.

Lugu sai alguse umbes aasta eest Viljandimaal, mil zootehnik Liina Lepa ja Nuiamäe tallide omanik, loomaarst Piia Vilu leppisid suuliselt kokku, et Lepa peab paar aastat üleval kolme Vilu hobust, kellest kaks on noored ja kolmas 15aastane endine võistlushobune Kateris, kirjutab Saarte Hääl.

Oktoobri keskel nägi Lepa peetavaid hobuseid Heidi Hanso, kellel 20aastane hobusepidamise kogemus ning keda nähtu niivõrd vapustas, et ta veterinaarametnike poole pöördus.

„Hobustel olid väga nigelad elutingimused, viit neist peeti koos ühes sulus mitmekümne sentimeetrise sõnniku peal. Karjamaal, kuhu hobused lasti, oli aga heinaruloon ja ka tühi veeanum, mis lubati kohe täis lasta,“ kirjeldas Hanso esmakohtumist Katerise ja tema kaaslastega. 

Viiest hobusest olid väga lahjad kolm, rääkis Hanso Maalehele. Paistsid ribid, puusakondid ja selgroog ning hobuste karvkattes võis näha nahaparasiitide tegevuse jälgi.

Ta toonitas samas, et pole loomaarst ning tegemist on vaid tema subjektiivse arvamusega. Samas toetavad nähtut hobustest tehtud fotod:

Liina Lepa eitas aga hobuse näljutamist ning selgitas, et talle teadmata põhjustel ei võtnud Kateris  üldse kaalus juurde. Seetõttu olevat neil omanikuga olnud jutuks ka looma magamapanemine.

Sporthobused vajavad selleks, et heas toonuses olla ning head välja näha, lisaks koresöödale veel lisasöötasid ja mineraale, see kõik on aga kallis, aja- ja töömahukas. 

„Ma saan inimlikult aru, et vähem kui aasta tagasi Saaremaale kolinud väikelastega perel võib olla raske leida aega ning ressursse sellise looma eest hoolitsemiseks, kuid siis tuleb midagi ette võtta. Lisaks olen Liinast kuulnud kui tööalaselt väga kohusetundlikust naisest (Liina Lepa töötab zootehnikuna Rauni POÜ-s – toim), kelle tööpäevad on väga pikad.

Siiski ei ole need vabandused õigustuseks ühegi looma väärkohtlemisel, kui alakaalu ning meditsiiniliste küsimuste lahenduseta jätmist väärkohtlemiseks nimetada,“ selgitab Heidi Hanso, miks ta juhtumi avalikkuse ette tõi. 

Nüüdseks on Kateris siiski Viljandimaal omaniku juures tagasi ning kosub tasapisi. Kas temast aga sugutäkuna kunagi asja saab, on teadmata.

Katerisest tehtud fotosid näinud loomaarst Tiit Siiboja ütles Saarte Häälele, et enamasti taoline peenisevigastus ei paranegi lõplikult, kuid midagi eluohtlikku selles ei ole.

Saaremaa veterinaarkeskus on alustanud hobuste väärkohtlemise suhtes uurimist.