FOTOD | Viljelusvõistluse võitjad kunagises keisririigis

Maaleht on koos Baltic Agro, Scandara ja teiste viljafirmadega vedanud juba kümmekond aastat viljelusvõistlust. Mullused võitjad sõitsid esmaspäeval preemia- ja õppereisile Austriasse ja Ungarisse.

Teisipäeval tutvuti Ungari viljakasvatusega. Ungari põllumajandust tutvustas sealse firma Kite müügimänedžer Attila Varkoly.

Ungari külapildis annavad tooni õitsvad kollased päevalillepõllud. Nagu kohapeal kuulsid eelmise aasta parimad viljakasvatajad Kaido Kirst, Martin Salu ning Mihkel Vainula, ongi just päevalill Ungari farmerite suurim tuluallikas. Kogu päevalill läheb õliks, õlisisalduse eest makstakse juurde ning talumehed kasvatavad seda hea meelega.

Samal põhjusel suureneb Ungaris ka talirapsi kasvatus. See on praeguseks suuremalt jaolt juba koristatud.

Enim kasvatatakse siiski nisu. Kombainid tolmutavad põldudel, kus nisuterade niiskusesisaldus on silma ja hambaga testimisel mitte üle 13-14 protsendi. Seetõttu ei vaja vili kuivatamist ning seda ei tehtagi. Väga kuuma ilmaga, nagu praegu Ungaris valitseb, seda vaid ventileeritakse ja jahutatakse külma õhuga.

Ungaris on 8 000 -10 000 suurt farmi, kel maad üle tuhande hektari. Attila Varkoly sõnul on enim just selliseid viljakasvatajaid, kes majandavad umbes tuhandel hektaril. Suurim farm on tema sõnul 32 000 hektari maaga. Väikesteks farmideks loetakse alla saja hektari.

Keskmine teraviljasaak on 5-6 tonni teri hektarilt, ent on ka kümnetonniseid saake. Kombainidest eelistavad Ungari farmerid Claasi, John Deere'i ning New Hollandit. Hästi müüvad John Deere'i traktorid, nende turuosa on 25% ning aastas müüakse neid umbes 500. Samas on põldudel, eriti just viljaveol, näha ka väga palju Belarusse.

Teraviljakasvatajad saavad ainult eurotoetusi, riik neid ei doteeri. Riik toetab nišitootmist, näiteks puuviljakasvatust.

Täna uuritakse Austria põllumeeste tegemisi.