Gaasiautole gaasi andmas
Nüüd on lood teistpidi ja ökonoomsust kiidetakse. Elektriautod, ammu oodatud uuendusidee kandjad, olid vahepealsel toetusajal ka üsna särtsu täis.
Gaas jäi varju, aga vist asjatult. Sest gaasi-Škodaga sõidetud kilomeetrid ei erinenud nn pärisautost kuidagi. Või õigemini, just erinesid, aga kindlas valdkonnas. Sõit tuli odavam.
Jah, gaasitanklaid kohtab Eestis oluliselt harvemini kui muid, aga gaasi lõppemisel sõit selle Škodaga seisma ei jää. Ta läheb automaatselt üle bensiinile ning isegi mingit olulist nõksu sel hetkel läbi ei käi.
„Loodus armastab teie Octavia G-TEC CNGd,“ väidab reklaamtekst Škoda koduleheküljel. „Nii ka teie rahakott“.
Loodusarmastuses pole kahtlust. Nagu ka selles, et loodust me armastame oma hinges, aga raha ikka pigem rahakotis või pangaarvel. Gaasi-Škoda küsib 3,5 kg 100 km kohta, nagu tehnilised andmed näitavad. Arvestades, et hind on nii 0,629 eurot liitrist, tuleb sõit ikka parajalt odav küll.
Võib-olla on see küll ühekülgne vaade, et mida rohkem sõidad, seda odavam tuleb – kui paagid täis, peaks sõita saama üle 1300 kilomeetri. Samas ei maksa paigal seismine peaaegu et mitte midagi…
Seega: kui soovite teada, kui kasulik on gaasiga sõita, võtke esmalt auto enda maksumus, siis tõenäoliselt kulutatavad kilomeetrid ja seejärel konkureeriva kütuse kulu. Reklaam ütleb, et auto hind algab 19 330 eurost. Kütuse hind selgub kohapeal.
Automüüjad ise väidavad muide, et lisaks piisavalt odavale kütusele on auto kasutuskulud poole väiksemad kui bensiini- või diiselmootori puhul.
Selle CNG (compressed natural gas) ehk surumaagaasiga töötava autoga tekkis siiski ka üks piinlik vahejuhtum. Nimelt polnud ma gaasiautodele just üleliia tihti mõelnud, aga mõnes kohas olin siiski gaasi tankimise võimalust silmanud.
Nii pöörasingi gaasi-Škodaga pikema sõidu ootuses tanklasse, tõmbasin kütusepaagi luugi uljalt lahti, haarasin vooliku ning ….. jäin mõttesse. Juba esimene pilk ütles, et ühildumisega on midagi mäda.
Igaks juhuks läksin siiski tanklanäitsiku juurde. Ta tõmbas kindad kätte ning sõnas enese julgustuseks „Vaatame seda asja!“
Vaatasime. „Ei!“ ütles ta pisukese mõtlemise järel. Ning rääkis siis, et peagi pidid ka „teistmoodi otsikud“ tulema.
Ei hakanud neid otsikuid ootama. Sõitsin teise linna äärde, leidsin samasuguse otsiku, lasin lendu paar maakeelset vandesõna ning sõitsin seejärel gaasipaagi tilgatuks. Hiljem sain teada ka väheste nn õigete tanklate asukoha – neid on Eestis praegu viis!
Auto ise on aga nagu ikka. Kütuse oktaanarvuks väidetakse 128, seda nähakse sujuva ning mürina mõttes vaikse sõidu eeldusena.
Kui otsida muid erinevusi nn tavalise Octaviaga, piirdub see varurattaga. Õigemini selle puudumisega. Tahad olla rohelise mõtteviisiga, siis remondi rehv ise ja sõida edasi! Vahendid on selleks olemas.
Kuna pakiruumi kallale mindud pole, on gaasi-Octavia sama ruumikas kui sama pere teised liikmed.
Seega: käi õigest tanklast õigel ajal läbi ja anna siis odavalt gaasi!
