Geneetiliselt muundatud organismid: kuus asja, mida tasub teada

 (3)
MAIS
Mais.Foto: Ingmar Muusikus

Geneetiliselt muundatud organismide (GMO) kasvatamiseks või turustamiseks Euroopa Liidus loa saamine nõuab range ja keeruka protsessi läbimist. Kui aprillist 2015 saavad liikmesriigid ise otsustada GMOde kasvatamise üle oma territooriumil, siis geneetiliselt muundatud organismide turustamise osas otsustas parlamendi keskkonnakomisjon samasugust lähenemist mitte toetada.

Kuus asja, mida peaks geneetiliselt muundatud organismidest teadma.

1. Mida kujutab endast geneetiliselt muundatud organism ehk GMO?

Tegemist on organismidega, mille geneetilist materjali on kunstlikult muudetud, eesmärgiga anda organismile uusi omadusi. Nendeks omadusteks võivad näiteks olla taimede resistentsus haigustele ja putukatele, samuti suurem saagikus.

2. Millised põllukultuuridest käib GMOde puhul peamiselt jutt?

Mais, puuvill, sojauba, raps, suhkrupeet.

3. Kas Euroopa Liidus kasvatatakse GMOsid?

Nii GMOde kasvatamiseks kui neid sisaldava söögi või loomatoidu müügiks on vaja eelnevat ELi tasandi heakskiitu, millega kaasneb teaduslik riskihindamine.

Kasvatamine

Aastal 1998 andis EL loa kasvatada geneetiliselt muundatud maisi MON 810. Hetkel on loa kehtivusaeg lõppenud ja see ootab uuendamist.

2013. aastal kasvatati maisi MON 810 peamiselt Hispaanias, kuid pisut ka Portugalis, Tšehhi Vabariigis, Rumeenias ja Slovakkias.

Seotud lood:

Kokku ootab kasvatamiseks loa saamist kaheksa geneetiliselt muundatud organismi (sealhulgas MON 810).

Turustamine

Praegu on EL-is lubatud kasutada toidu ja söödana 58 GMOd. Sealhulgas mais, sojauba, raps, suhkrupeet. Veel 58 taotluse läbivaatamine on pooleli.

4. Kas inimesed tarbivad Euroopa Liidus GMOsid?

Enamik ELis loa saanud GMOsid on turul loomasöödana, geneetiliselt muundatud toitu leidub vähe.

GMOsid sisaldav sööt ja toit tuleb ELis vastavalt märgistada.

Lisaks võivad tootjad kanda pakendile märgistuse, et toode ei sisalda GMOsid.

5. Kes otsustab GMOde kasvatamise ja turustamise üle?

GMOde kasvatamisele antakse luba ELi tasandil, kuid viimane sõna jääb liikmesriikidele. 2015. aasta aprillist pärineva uue direktiivi alusel on riikidel otsustusõigus, kas teatud GMO kasvatamine nende territooriumil on lubatud või mitte. Liikmesriigid saavad konkreetse GMO kasvatamise keelata mitmel põhjusel, varem sai seda teha vaid juhul, kui põllukultuur osutus ohtlikuks inimeste tervisele või keskkonnale.

Euroopa Komisjon tegi ettepaneku rakendada turustamise puhul sama lähenemist, mis kasvatamise puhul: anda liikmesriikidele lõplik õigus otsustada. EP keskkonnakomisjoni saadikud lükkasid aga teisipäeval, 13. oktoobril sellise võimaluse tagasi, sest tulemuseks võib osutuda kontrollimehhanismide taastamine GMOde turustamist pooldavate ja selle vastu olevate liikmesriikide piiridel. See aga kahjustaks siseturu toimimist.

6. Mis saab GMOde turustamise õigusloomest edasi?

Kui ka Euroopa Parlamendi täiskogu lükkab Euroopa Komisjoni ettepaneku tagasi, jäävad kehtima senised reeglid: ELi-ülesele turustamisele loa andmiseks või sellest loobumiseks on vaja liikmesriikide kvalifitseeritud häälteenamust. Kui liikmesriigid ei saavuta kvalifitseeritud häälteenamust, peab otsuse langetama Euroopa Komisjon.

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare