Genoominfo kogumine ja kasutamine loomakasvatuses kogub populaarsust

EAAPi (Euroopa Loomakasvatuse Föderatsioon) konverentsil Norras Stavangeris tõdeti, et genoominfo kasutamine on tulnud, et jääda, kirjutatakse Jõudluskontrolli Keskuse infolehes Sõnumid biomeetria sektori peaspetsialist Liia Taaler.

Genoominfo tähtsus aretustöös ja teaduses suureneb lähiaastatel kordades. Samas ei kao kuhugi jõudlusandmete kogumise vajadus ja traditsiooniline aretusväärtus. Traditsiooniline aretusväärtus on usaldusväärne ja hindamatu tähtsusega ka genoomaretusväärtuste arvutamisel, sest genoominfo on lisainfo.

Selleks, et loomi saaks hinnata vaid genoominfo baasil, kulub mitmeid aastaid, mil andmebaasis on piisaval hulgal genotüpiseeritud loomi, et arvutatava genoomaretusväärtuse usaldusväärsus oleks piisavalt kõrge.

Genoominfo ei ole kõikvõimas ja endiselt ei suudeta põhjendada kogu variatsiooni. Genotüpiseerimise kõrge hind on endiselt selle massilise kasutuselevõtu takistuseks. Kuid juba praegu annab genoominfo lisamine ilmselge ajalise eelise aretuses ning rahalise kokkuhoiu võimaluse aretusfirmades.

Juba paar aastat on mitmed riigid kasutanud rahvuslikul hindamisel genoominfot. Sel suvel toimus esimene rahvusvaheline genoomhindamine, mille viis läbi Interbull. Metoodikat täiustatakse pidevalt.  Eesti Tõuloomakasvatajate Ühistu pakub Osnabrücki pullide spermat, kel on rahvuslik genoomaretusväärtus. Eesti päritolu veiste genoominfot veel ei koguta.

Milliseid loomi testida, sellest saab pikemalt lugeda Jõudluskontrolli Keskuse infolehest Sõnumid.