Georg Artma: Ma ei jätnud konikuid nälga
"Jutt, et hobused on näljas, on vale," ütleb Georg Artma, kes nii tänavusel kui ka möödunud talvel konikutele lugematul arvul heinarulle ette vedas. Seda tehes rikkus ta tegelikult keskkonnaametiga poollooduslike koosluste hooldamiseks sõlmitud lepingut, mis keelab neil aladel lisasöötmise.
Heina sai tema sõnul hobustele, kes söövad rohkem kui lihaveised, veetud nii palju, et see on olnud tuntav kululartikkel.
"Aga loomapidajana ei saanud ma pealt vaadata olukorda, kus vesi oli karjamaa üle ujutanud ning siis ära külmunud. Jää alt ei kraabi ju kapjadega midagi välja!" põhjendab Artma, kel küll enne 2011. aastat hobuste pidamise kogemust polnud, lihaveiseid on oli ta aga selleks ajaks kasvatanud juba aastaid.
Lisaks soodustab soine ning mitte väga suure pindalaga pinnas siseparasiitide levikut.
Seda, et loomad olid kõhnad juba esimesel siinsel talvel, isegi vaatamata lisasöötmisele, tunnistab ka hobusearst Ulvi Martin, kes neid Georg Artma kutsel 2012. aasta talvel kaks korda ka vaatamas ja ravimas käis. Üks loom, kes haigestununa toona enam maast üles ei tõusunud, tuli ka magama panna.
Tänavu talvel Georg Artma doktor Martinit hobuseid vaatama ei kutsunud, kuigi neil oli suuline kokkulepe, et kui tekib probleeme, ta helistab. "Ju siis polnud muresid," mõtiskleb Ulvi Martin. "Konikute ja n-ö tõeliste metsloomade vahe ongi see, et kui metsloomale elupaik ei sobi, läheb ta teise kohta. Konikud seda aga teha ei saa, nende territoorium on aiaga piiratud."
Hobuste lisasöötmise ja neile kaera sees ussirohu andmise eest teenis Artma keskkonnaametnikelt hunniku suulisi märkusi. Isegi keskkonnaameti Pärnu-Viljandi regiooni maahoolduse spetsialist Gunnar Sein, kes isiklike kontaktide kaudu kaks aastat tagasi konikud Hollandist Eestisse vahendas, olevat öelnud, et seda ei tohi teha. "See oli Hollandi osapoole tingimus," täpsustab Sein ning lisab, et jah, poolooduslikel kooslustel keelevad lisasöötmise ka hooldamistoetuste tingimised.
Keskkonnaameti Pärnu-Viljandi regiooni juht Sulev Vare sõnul pole ametil Soomaa konikutega aga mingit pistmist: "See oli Gunnar Seina isiklik tutvus ja initsiatiiv need loomad Eestisse tuua. Ja lepingule, mis keelab poollooduslikel kooslustel lisasöötmise, kirjutas ju ikkagi alla Artma, mitte keegi teine."
Nüüdseks on selge, et Soomaa poollooduslikud kooslused hobuste aastaringseks vabapidamiseks ei sobi: rohukamara juurestik on nõrk ning rohi seetõttu toitainetevaene, talveks ei jää maha piisavalt paksu kulu, mida lume alt välja kraapida. Kui üleujutatud alad jäätuvad, siis polegi see tegelikult ka võimalik.
Lisaks soodustab soine pinnas siseparasiitide levikut. "Nad polnud kogu aeg ühel karjamaal, katsetasime mitmeid variante, aga ükski ei sobinud hästi," tõdeb veisekasvataja, kuid ei oska hoobilt peast öelda, kui suur oli maa-ala, mida hobused hooldasid.
Viimastel päevadel ongi Georg Artma tegelenud konikute kokkuajamisega, et nad autosse laadida ja Pärnu rannaniidule kosuma viia. "Seda, mis neist sügisel saab, ma praegu ei tea. Las elavad kõigepealt suve üle," ütleb Artma. Pärnu rannaniidul veedavad suve ka talle kuuluvad lihaveised.
Üle-euroopaline mittetulundusorganisatsioon ARK Nature annetas 2011. aasta sügisel Soomaa rahvuspargile ning Sookuninga looduskaitsealale kokku ligi 50 koniku tõugu hobust, et nad hooldaksid poollooduslikke kooslusi. Hobused annetati otse maahooldajatele, kellega ARK Nature sõlmis viie-aastased lepingud Hollandist Eestisse toodud hobuste kasutamiseks.
Pärnumaal Sookuninga looduskaitsealal paarisaja hektari suurusel territooriumil elavad konikud, keda nüüdseks on kokku 37, on heas vormis, mõlemal kevadel on sellesse karja lisandunud ka mitu varssa.
KOMMENTAAR
Gunnar Sein, keskonnaameti maahoolduspetsialist:
Kaks aastat tagasi pöördus minu poole ARK Nature esindaja, kes pakkus siinsete poollooduslike koosluste hooldamiseks konikuid, kellele Hollandis enam rohumaad ei jätkunud. Uurisin mitmetelt loomapidajatelt, kas keegi tahaks neid võtta ja Georg Artma oli nõus. Leping loomade hooldamiseks on sõlmitud ARK Nature ja Artma vahel. Eks nad peavad koos olukrrale ka lahenduse leidma, sest on selgeks saanud, et hollandlaste soovitatud 50 hektarit vee- ja jäävaba rohumaad Soomaal terve talve vältel pole võimalik neile loomadele leida.
Suvisel ajal saavad konikud Soomaa tingimustes hästi hakkama, kuid talvel paraku mitte. Samas ei luba lepingu tingimused neid ka mujal kui looduslikel rohumaadel pidada.
Ühendus ARK Nature on toetanud loodussõbralike karjatamisalade rajamist mitmel pool Euroopas, ka näiteks Lätis.
