GM-põllumajanduskultuuride kasvatamise kogemusi ELis

Alates 1995. aastast kasvatatakse GM-põllumajanduskultuure majanduslikel eesmärkidel ning GM-põllumajanduskultuuride kasvupind on suurenenud kiires tempos.

2007. aastal kasvatati geneetiliselt muundatud (GM) põllumajanduskultuure 114,3 miljonil hektaril (kasv võrreldes 2006. aastaga 12%) 23 riigis 12 miljoni põllumajandustootja poolt ning ennustatakse et aastaks 2015 on külvipind tõusnud 150 miljoni hektarini ning riikide arv 30-ni.

Geneetiliselt muundatud põllukultuuride kasvatamisel kaubanduslikuks otstarbeks on Euroopa Liidus seni piirdutud geneetiliselt muundatud maisiga. Hispaanias kasvatati 2005. aastal GM-maisi 53 225 hektaril, mis moodustas Hispaania külvipinnast umbes 12%. Hispaanias on geneetiliselt muundatud maisi kasvatatud alates 1998. aastast vastavalt mittesiduvatele heade tavade eeskirjadele ning ilma suuremate probleemideta.

Veel on GM-maisi kasvatatud 2005 aastal Portugalis (772ha; 2006a 1200ha), Saksamaal (500ha), Prantsusmaal (500ha; 2006a 5000ha) ja Tsehhis (270ha; 2006a 1500ha) ning 2006 aastal lisandus Slovakkia (40ha). 2007 aastal lisandusid veel Poola ja Rumeenia. Eestis täna geneetiliselt muundatud maisi ei kasvatata.

Kuidas kasvatada geneetiliselt muundatud põllumajanduskultuure Eestis?

Keskkonnaministeeriumil on valminud Geneetiliselt muundatud organismide keskkonda viimise seaduse muutmise seaduse eelnõu.

Valminud seaduse eelnõus on kirjas reeglid mida tuleb järgida, et Eesti põllumees tohiks kasvatada ja käidelda geneetiliselt muundatud põllumajanduskultuure ning oleks välditud segunemine tava- ja mahepõllumajandus kultuuridega. Täna tohib Euroopa Liidus sh Eestis kasvatada geneetiliselt muundatud maisi. Lähima paari aasta perspektiivis võib turule tulla geneetiliselt muundatud kartul.

Kasvatamine

Vastavalt seaduse eelnõus toodud seletuskirjale tohib tulevikus geneetiliselt muundatud maisi Eestis kasvatata kui on täidetud järgmised tingimused.

GM maisi kasvatamisel peab järgima kehtestatud minimaalseid kasvatusvahemaid geneetiliselt muundamata maisi põllust. Põldudevahelist kaugust mõõdetakse põllu servast põllu servani ning määratud vahemaaks on 200 meetrit. Lisaks tuleb rajada 6 meetrine puhvertsoon. Puhvertsoon on ala, kuhu GM põllukultuuri kasvatamisel külvatakse sama botaanilise liigi geneetiliselt muundamata põllukultuuri, mis koristatakse GM põllukultuuriga üheaegselt ja turustatakse GM põllukultuuri saagina.

Täiendavalt peab GM maisi kasvataja arvestama, et kui tal on soov kasvatada geneetiliselt muundamata maisi siis peab külvikorras olema vahet 2 aastat. Peale GM maisi kasvatamist peab kasvataja kontrollima ja eemaldama mulda jäänud seemnetest tärganud taimed.

Kehtestavad nõuded peaksid tagama, et oleks välistatud mitte geneetiliselt muundatud maisi ja geneetiliselt muundatud maisi segunemine. Analoogne vahemaa nõue 200 meetrit on kehtestatud ka Taanis, kuid näiteks Rootsis on arutatud et vahemaaks võiks olla 50 meetrit. Kuid isegi juhul kui risttolmlemine GM ja mitte-GM maisi vahel peaks aset leidma siis Eestis, kus maisi kasvatatakse sööda eesmärgil ei kaasne sellega põllumehele kahjusid sest maisi seemnekasvatusega Eesti ei tegeleta.

Käitlemine

GM põllukultuuri saagi koristamiseks ja veoks kasutatavad ühised põllutöömasinad tuleb peale GM põllukultuuri seemnete ning paljunemisvõimeliste taimeosade külvi, koristamist, töötlemist või vedu ja enne tava- või mahepõllumajanduspõldudel kasutamist korralikult puhastada.

GM põllukultuuri seemneid või paljundusmaterjali ning saaki peab vedama suletud mahutites, suletud sõidukiga või lahtise sõidukiga veol hoolikalt kinni kaetuna.

Veol või laadimisel tuleb vältida seemnete või paljundusmaterjali juhuslikku sattumist keskkonda või selle sattumisel keskkonda, need eraldi realiseerima või hävitama.

Veoks kasutatavad vahendid tuleb pärast GM põllukultuuri seemne või paljundusmaterjali vedu puhastada.

Lisaks peab põllumees, kes soovib kasvatada geneetiliselt muundatud põllumajanduskultuure läbima päevase koolituse et õppida lähemalt tundma geneetiliselt muundatud põllumajanduskultuuri hingeelu.

Määruse jõustumine on plaanitud 2009 aastal.

Allikad:

"Geneetiliselt muundatud organismide keskkonda viimise seaduse muutmise seaduse" eelnõu

www.isaaa.org

Geneetiliselt muundatud põllukultuurid milledele on seaduse eelnõuga plaanis kehtestada nõuded kasvatamiseks

Geneetiliselt muundatud põllukultuur	Minimaalne kasvatusvahemaa	Puhvertsoon (vähemalt)	Kasvatamise ajavahemik
Mais	200 m	6m	2 aastat
Kartul	50 m	6 vagu	4 aastat
Raps	3000 m	6 m	5 aastat