Hagudi rappa ähvardab tulla neljarealine maantee

 (10)
Hagudi rappa ähvardab tulla neljarealine maantee
Matsi talu peremees Raul Kirsipuu ja Nõlvaku talu omanik Andrus Ostrov seisavad tuleviku maantee asukohal: neljarealine kiirtee hakkab kulgema piki kõrgepingeliini ja ulatub ka Ostrovi kinnistule, kus praegu söövad rohtu tema kitsed. Foto: Viio Aitsam

Raplamaa Hagudi aleviku rabapoolse serva ja Kuku küla inimesed on löödud, et peavad Hagudi ümbersõiduks ohverdama oma elukeskkonda. Kahjuks on nad oma protestidega hiljaks jäänud.

Loe veel

Üldises majandusnorutuses kõlab isegi uhkelt, et aastaks 2030 prognoositakse Tallinna-Rapla maanteel autode arvu kahekordistumist, mistõttu Põhja regionaalne maanteeamet kavandab trassile neljarealist maanteed.

Paberite järgi on kõik korras: 330 elanikuga Hagudi ümbersõiduks valiti aleviku lääneserva ja Kuku küla puudutav teekoridor, mis on neljast kõne all olnud teevariandist pälvinud kohalike inimeste vastuseisu kõige vähem.

Inimesed on nõutud

Kui tulevikutee piirkonnas ringi liikuda, selgub, et osa inimesi ei teagi veel, et avalikud arutelud, mis kestsid tegelikult umbes aasta, on lõppenud ja neil pole oma ettepanekuid enam kellelegi esitada.

Kuku küla Matsi talu peremees Raul Kirsipuu näitas pühapäeval oma maadel lastega koos istutatud maarjakaskesid: "Ütlesin neile, et kaevake hoolega - siin on teie pension. Osa kaski on juba üle pea. Nüüd tahab maanteeamet siis siia hoopis kiirtee ehitada."

Naabrite juures Nõlvaku talus tegid Ostrovid suvel heinateo ajal hoolega pilti, et jäädvustada ajalugu puhuks, kui heinamaa läheb asfaldi alla.

Viie aasta eest linnast maale rahu ja vaikust otsima tulnud Maasika talu perenaine Ülle Kull imestas, kuidas riik käitub Matsi ja Maasika maadele jääva looduskaitsealuse Kärneri-Matsi tammikuga: "Tänavu juunis saime keskkonnateenistuselt kirja, kus on öeldud, mida kõike ei tohi tammikus teha, ja juba augustis otsustab maanteeamet ehitada sinna maantee!"

Hagudi aleviku läänepoolse serva majaomanikud on löödud, et oma vallavalitsus soovib neid eraldada rabast, mis jääb kohe majade ja kõrgepingeliini taha. Uus neljarealine maantee, mis hakkab jooksma piki liini ja ulatub raba peale, ähvardab rahva rabast ära lõigata ning olemasoleva ja uue tee vahele kinni suruda.

Rapla vallavanem Aare Hein­vee on tekkinud rahulolematusest omakorda häiritud: "Inimestel ei tohiks olla ootust, et riigi omandis olevat raba omaks peetakse."

Neli varianti

Teevarianti ei otsustatud vallavanema selgitusel vallavalitsuse istungil, mõte sündis ühel töökoosolekul ja vallavalitsuse roll oli vaid see kollektiivne idee maanteeameti töögrupile välja pakkuda.

Idee aluseks olid Heinvee sõnul teiste variantide puhul üles kerkinud probleemid ja protestid.

"Hakkasime vaatama, kas saaks teekoridori valida olemasolevate kommunikatsioonide järgi, et see inimtegevust kõige vähem puudutaks. Nii jõudsimegi kõrgepingeliini trassini, mille kõrvale on võimalik teed planeerida," põhjendas vallavanem.

Ta lisas, et negatiivse mõjuga olid kõik teevariandid. Lõpuks välja valitu puhul saab kõige rohkem kahjustatud loodus ja kõige vähem inimene.

Nüüd rahulolematud inimesed olid pikka aega täiesti rahulikud, sest veel kevadel käis jutt ainult kahest variandist - üks läks alevikust mööda ida ja teine lääne poolt. Mõlemad jäid Hagudist ja Kukust nii kaugele, et polnud mõtteski protestida.

Idapoolne variant, millest kui Hagudi ümbersõidust on tegelikult räägitud Nõukogude ajast saadik, jäi teiste varju. "No muidugi," räägivad kohalikud, viidates, et sinna jäävad ju riigikogulase Harri Õunapuu ja Rapla abivallavanema Hans Liibeki maad.

Vallavanema sõnul takerdus idavariant Natura alade tõttu. Harri Õunapuu kinnitusel oleks selle kasutamine talle nimelt meeldinud, kuna kruusakarjääri omanikuna oleks ta siis saanud topeltkasu. Abivallavanem on maakonnalehele öelnud, et temalegi olnuks ümbersõidutee pigem
kasulik.

Läänepoolne variant asendus projekteerija eestvõtmisel alternatiiviga, mis inim­asustust vähem häiriks. Ka see jäi Hagudist ja Kukust vaadatult kaugemale raba taha, nii et kui teiste külade inimesed protestisid, televisiooni kohale kutsusid, agaralt koosolekutel käisid ja ettepanekuid tegid, oli siin ikka veel vaikus.

Ent siis tuli välja Rapla vallavalitsuse variant, mis leidis palju pooldajaid. Pooldasid senised protestijad, kes muidugi olid rõõmsad, et teest oma õue all lahti saavad.

Hagudi ja Kuku küla inimesed, kes raba lähistel elavad ja nüüd protestida tahavad, kuulevad, et nad on ise süüdi, kuna pole küllalt hoolsalt teekoosolekutel käinud - ärgu tagantjärele rusikatega vehkigu.

Aga Hagudi inimesed süüdistavad vallavalitsust, et too piisavalt ei teavitanud kohalikke elanikke juuli alguses toimunud koosolekust, mis korraldati ekstra rabavariandi aruteluks. Vald väidab, et teade oli infotahvlil üleval, ja inimesed, et seda ei osatud sealt üldse otsima minnagi.

Teed ei pruugi tulla


Rabasse mineva tulevikutee eelprojekti projekteerija OÜ Reaalprojekt projektijuht Uku Audova ütles, et eelprojekt ei tähenda veel tee ehitamist, vaid sellega lihtsalt reserveeritakse vajalik teekoridor tuleviku tarvis.

Kui neljarealist esimese klassi maanteed on kunagi vaja (jutt käib elust 30-50 aasta pärast), ehitatakse Hagudi ümbersõit välja. Kui aga selgub, et prognoosid pole õiged, nafta lõpeb või Eestis hakatakse ellu viima tegelikku regionaalpoliitikat ("Või arendama rongiliiklust, mida mina isiklikult pooldaks," ütles Audova), võib tee jäädagi ehitamata.

Samas on Audova sõnul võimalik, et Hagudi ei kannata juba varem kasvavat liikluskoormust enam välja ja valitud trassikoridori ehitatakse pool esimese klassi teest - tavaline kaherealine maantee.

Hagudi praegune läbisõit, kus Tallinna vahet uhavate autojuhtide jalad ei malda autot 50 km/h kiirusele pidurdada, nii et tipptundidel on jalakäijail kasulikum oma nägu teel mitte näidata, võib liikluskoormuse suurenedes kujuneda ohtlikumaks, kui juba niigi on. Kahel pool teed olevad elumajad ei lase aga olemasolevat maanteed laiendada.

Ebamäärane tulevik

Projekti keskkonnamõju hindaja, Ramboll Eesti AS on märkinud, et tee-ehitusel on loodusele negatiivne mõju nii või teisiti. Kuna Hagudi ümbersõidu puhul olid kõik neli varianti loodusele ühtviisi negatiivse mõjuga, otsustasid valiku sotsiaalsed ja majanduslikud tegurid, kokku üle 15 näitaja - nn raba kiirtee sai võrdluses kõige rohkem plusse.

Üks sotsiaalseid tegureid oli ka kohalike inimeste vastuseis. Eelprojekti materjalides on see valitud variandi puhul kõige väiksem, kuigi need, keda valitud variant puudutab, ütlevad, et infopuudusel ei saanud nad oma vastuseisu õigel ajal väljendada.

Aga plaan tehakse aastakümneteks. Suur hulk inimesi peab elama elu, kus täpselt ei tea, kas homme tuleb tee-ehitus või mitte.

Üks Kuku küla mees ütles, et ilmselt tuleb pere kokku võtta ja Soome ära sõita.

Üks Hagudi mees nägi lihtsamat lahendust: "Ei muud, kui järgmistel kohalike omavalitsuste valimistel kandideerida. Küll me selle trassi siis Õunapuu maadele tagasi tõstame."