Hakketootja: Masu muutis konkurentsi tihedamaks
Mis seisus on hakketurg?
Pärast seda, kui hakkasime 1998. aastal puiduhakkega tegelema, oleme aastast aastasse oodanud momenti, et turul tekiks selge pilt ja kindlus tuleviku suhtes, aga seda pole veel tulnud.
Uued tarbijad võiks teid ju rõõmustada.
Ega ei kurvastagi. Aga Eestis on liikumas üsna palju vaba raha, mis otsib endale kohta. Küttemajandus ahvatleb sellega, et tundub olevat suhteliselt kindel ala, mis ei sõltu palju maailmamajanduse seisust või majanduskriisist. Tulenevalt sellest on konkurents ikka väga suur.
Kujutan ette, et teil vana olijana on oma hankesüsteem ja tarbijad olemas. Kuidas konkurents teid ohustab? Kas keegi tahab hakke poolelt oma suutäit võtta või tarbijaid üle lüüa?
Ohustab nii üht- kui teistpidi. Meil on tootmine selline, et üritame algusest lõpuni oma jõududega hakkama saada. Ostame kokku kinnistuid, niinimetatud kehva raiet. Meil on oma harvesterid ja traktorid, kokkuvedajad. Üritame keti algusest lõpuni ise ära katta.
Uue tulija ainuke võimalus turule tulla on ju hinnaga. Ta kas maksab tooraine eest kõrgemat hinda või pakub haket katlamajja odavamalt. Nii see ohustamine ja segaduse tekitamine käib.
Meie oleme oma tegevuse vältel kogenud, et selle ettevõtmise marginaal ei ole üüratult suur. Sõltuvalt aastast jääb 5 ja 10 protsendi vahele. See tähendab, et kui keegi pakub tooraine eest tunduvalt kõrgemat hinda või katlamajja oluliselt odavamat haket, peab asjas olema mingi jama sees - see ei ole lihtsalt võimalik. Seda ma ei usu, et keegi on tulnud palju paremini toimiva ärimudeliga välja.
Segadust tekitatakse ka sellega, et uutel tulijatel ei ole alast ja tootmise omahinnast ettekujutust.
Kuidas hakkemajandus masuaugust läbi käis?
Masu muutis konkurentsi tihedamaks. Paljudel lõppes oma valdkonnas töö otsa või ei nähtud enam edasimineku võimalust.
Kas see ka mõjutas, et masu ajal paberipuiduturg korraks seiskus - tekkis vajadus puiduga midagi muud ette võtta?
Ega küttepuidu hind pole kunagi nii madal olnud, et sellest oleks võimalik haket toota. Mõte, et ostame tohutult küttepuitu kokku ja laseme hakkeks, on liiga lihtne. Katlamajast ei saaks seda hinda kätte, mis kulub küttepuu ostmiseks.
Meie ostame küll ka küttepuud, aga võtame seda kui kindlustust. See puit seisab meil laos. Ühel hetkel, kui loodus seab nii, et kuskile metsa ei pääse, aitavad need laod meil lepinguid täita.
Kust tulevad siis jutud küttepuiduvirnadest Narva elektrijaamade laoplatsil?
Seal on teine asi. Narva veab puitu ainult RMK, kes on ise metsa majandaja. Ta müüb puitu otse lõpptarbijale, nii et vahelülisid pole. Kui näiteks meie peaks ostma selle puidu ja müüma Narva, siis see enam ei toimiks, siis me oleksime liigne lüli seal vahepeal.
Kuidas see küttepuidu hakkimise hinnavahe puust ja punaselt oleks?
Ütleme nii, et küttepuu keskmine hind turult ostes on ca 400 krooni tihumeeter. Tihumeetrist tuleb välja keskmiselt 3 kantmeetrit haket, seega üks kant maksab 133 krooni. Sellele liidame kandi hakkimiskulu 25 krooni ja transpordikulu katlamajja, jämedalt 15 krooni. Lisame 10 protsenti marginaali enda jaoks ja saame kokku 191 krooni.
Aga tänase päeva keskmine hind, mille katlamajast võiks saada, jääb 170 krooni tuuri. See tähendab kandilt 21 krooni kahjumit.
Kas hakkematerjali jätkub? Kuuldavasti on erametsa hooldusraied rohkem moodi läinud...
Hooldusraiel tavaliselt hakkematerjali metsast välja ei tooda. See tegelikult meid ei mõjuta. Aga mõjutab, kui raiutakse oma põllu- või metsaservad võsast puhtaks. Ja see on küll masu märk, et hästi paljud hakkasid selliste asjadega tegelema. Kui majandusbuum oli, siis ei viitsitud, sest oli palju kasumlikumaid asju.
Kas teid mõjutaks ka taastuvenergeetika toetuste vähendamine?
Kaldun uskuma, et juhul kui neid toetusi tagasi tõmmatakse, soojatootjad oma marginaalist loobuda ei taha. See tähendab, et hakatakse survestama tarnijat ja tooraine hinda.
Mis on põhiline asi, millega uued tulijad hakketurul mööda panevad?
Sel ettevõtmisel peab tõsine inerts taga olema. Teoreetiliselt näib, et asi on väga lihtne - võsa on küll, hangi hakkur ja paar autot... Aga siis tuleb aeg, kus kaks kuud järjest sajab ja sa metsa ei pääse. Või läheb hakkuril midagi nahka ja sa remondid seda. Talvel, kui on nõudluse kõrgperiood, ei tule sulle keegi appi...
Selle ala kõige suurem oht ongi, et see tundub väga lihtne. Kui selle tunde ohvriks langeda, on kõrbemine kerge tulema.
Raja K.T. on kõvasti haaret laiendanud. Kusmaal väljas olete?
Valga linn on kõige lõunapoolsem koht. Aga veel Keila, Haapsalu, Tartu Jõujaam, Pärnu Elektrijaam, Väo jne. Palju aastaid tegutsesime Viljandis, kuid sinna tuli tänavu uus pakkuja. Pakkus nii odava hinna, et me otsustasime sellega mitte kaasa minna.
Kas see oli keegi turule tulija?
Jah, täiesti uus tegija. Kui ta on kevadel seal omadega välja tulnud, siis - tublid mehed.
Kui meie alustasime, võtsime paar aastat hoogu, enne kui tihkasime Viljandisse minna. Selline suur leping ei tähenda ainult võimalust müüa oma toodangut, vaid ka suurt vastutust inimeste ees. Kedagi ei huvita, kas talvel on lumi rinnuni või paugub 30 kraadi külma - lepingut tuleb täita.
Kui palju teil selliseid loobumiskogemusi on?
Eelmisel aastal jäime Valga linnast ilma. Ülimadala hinnaga tuli AS Woodex, kes on puiduturul ammune tunnustatud tegija. Kuid Woodexil ei läinud hästi ja tänavu jaanuaris tuldi uuesti meie juurde ning saime lepingu tagasi. See oli üliränk hetk, kuna oli külm ja tohutult lund. Aga saime hakkama.
Mis hakketurul kõige rohkem muret tekitab?
Selles valdkonnas on palju maksudest kõrvale hiilimist ja musta raha. Küllalt palju materjali ostetakse eest ära just maksude arvelt - nii on võimalik müüjale kõrgemat hinda pakkuda.
Seda probleemi masuaeg süvendas.
Rääkimised ei aita, riik peaks midagi ette võtma. Näiteks metsaomanike metsatehingute tulumaksuvabastusest riik ainult võidaks.
Vahel kriibib natuke hinge, et hakketootjatel pole võimalust mingit toetust saada (kuigi meie tegevus sõltub otseselt ilmastikust), aga näiteks väikestel põllumajandustootjatel on lisaks põllumajandustoetustele ka võimalus soetada toetuste abil hakketehnikat, millega tullakse talvel turule tegutsema.
See võib tunduda kadedusena, aga ikkagi ei pea ma selliseid toetusi õigeks.
See ei tervenda olukorda turul.
See on umbes sama, kui meie hakketootjatena saaksime võimaluse toetusega lennuliiklust arendada.
Ostame aga lennuki ja läheme suviti Estonian Airile odavalt konkurentsi pakkuma.
