Hanilas väntavad tuulikud vallale eurosid

 (15)
Hanilas väntavad tuulikud vallale eurosid
.

Läänemaal Hanila vallas läheb pool protsenti tuuleparkides toodetud megavatt-tunni elektrienergia pealt teenitud tulust kohaliku elu edendamiseks.

Kui kusagil tuulepargi rajamise asjus rahvakoosolekut peetakse, küsivad kohalikud tavaliselt: “Aga mis meil sellest kasu on?”

Tegelikult on küsimus jumala õige. Tuuleenergeetikud teenivad raha sisuliselt kohalikust ressursist elektrienergiat tootes. Tõsi, tuuleenergeetikafirmad maksavad vallale maamaksu, aga seda laekuks ka ilma tuulejõujaamadeta. Probleem on lahendatav, kui tuuleenergeetikaettevõte ja kohalik omavalitsus kokkuleppele jõuavad.

... ja raha tuleb

2010. aasta septembris leppisid Nelja Energia OÜ ja Läänemaa Hanila vallavalitsus kokku, et pool protsenti iga Esivere, Virtsu ja Tooma tuuleparkides toodetud megavatt-tunni elektrienergia pealt teenitud tulust suunatakse kohaliku elu edendamiseks. Tollal tähendas see viit krooni, nüüd kolmekümmet kaht eurosenti.

Raha kantakse kord kvartalis üle ühiselt moodustatud Hanila Valla Toetusgrupi arveldusarvele. Esimese poolteise aastaga laekus Nelja Energialt vallale 50 000 eurot. Hanila valla tänavuse eelarve tulude pool on seejuures 1,2 miljonit eurot.

On viiskümmend tuhat viimasega võrreldes väike raha? Hanila vallavanem Arno Peksar ütleb, et oludes, kus isegi sada eurot on kohaliku omavalitsuse jaoks suur summa, ei ole see väga väike.

Tuuleenergeetikute toetuseta Hanila vald välja ei sureks, aga vallavanema hinnangul oleks palju kurvem ja igavam. Hanila vallal on 2010. aasta detsembrist analoogne leping ka Skinest Energy ASiga.

Millele raha kulub?

Raha jagab Hanila Valla Toetusgrupi juhatus samuti kord kvartalis. Seni on osaliselt või täielikult rahuldatud 27 taotlust kogusummas veidi üle 34 000 euro.

"Eelistatud on projektid, mis toovad ka mujalt, näiteks mitmesugustest fondidest raha valda,” selgitab Peksar. “Toetusraha on siis omaosalus.”

Kõige suuremad raha küsijad ja saajad on mittetulundusühingutest seltsid. Kimbuke näiteid nendest.

Kinksi Küla Selts sai 3280 eurot investeerimisprojektide omaosaluseks, külaplatsi elektrifitseerimiseks ja Karuse kalmistu väravate ehitamiseks. Nii rahuldatakse siin ja mitmel pool mujalgi üha enam mitte ainult oma küla, vaid ka laiemaid vajadusi.

Virtsu Arenguseltsile anti 2505 eurot huviringide töö korraldamiseks, Hanila Tuletõrje Seltsile 600 eurot pritsiautole rehvide ostmiseks, Hanila Laulu- ja Mänguseltsile 350 eurot Hanila seltsimaja põrandate uuendamiseks, Virtsu Harrastusmuuseumi Seltsile 250 eurot Virtsu-teemaliste muistendite kirjutamise võistluseks ning Vatla Külaseltsile 108 eurot portselanmaalikursusteks.

Raha saavad teisedki. Näiteks määrati 714 eurot Virtsu põhikoolile innovaatilise õpikeskkonna loomiseks. Kooli kasinast rahakotist ei oleks seda saanud välja pigistada. Põhiraha tuli Tiigrihüppest.

Kõmsi rahvamajale eraldati 750 eurot naisrahvatantsurühmale esinemisriietuse soetamiseks ning Kõmsi lasteaed-algkoolile 884 eurot lasteaiarühma voodite jaoks. Veel on antud raha jaanitule ja spordipäeva, tantsupidudel ja spordivõistlustel osalemise tarvis.

Ka Lääne-Virumaa Viru-Nigula vald saab toetust Nelja Energialt ja Läänemaa Noarootsi vald Eesti Energialt. See tuleb vastavalt Viru-Nigula ja Aulepa tuulepargist. Toetuse saajate hulka suurendab ka uute tuuleparkide valmimine juba käesoleval aastal.

Asja uba

“Tuuleenergeetikud toetavad nii kolmandat sektorit, kodanikuühiskonda," selgitab Arno Peksar. "Seejuures ei küsi nad, et mis meie sellest kasu saame. Teenitut teistega jagades näitavad nad, et ei mõtle üksnes tuulejõujaamade omanikele, vaid ka kohalikule kogukonnale. Tuuleenergeetikud peavad ka väljapoole ilusad välja nägema. Siis läheb äri paremini.”

Eesti riik on Peksari hinnangul mõndagi tegemata jätnud. Näiteks oleks veel parem, kui kehtestataks kohalik tehnorajatiste maks. Siis ei oleks valdadel vaja tuuleparkidega ühekaupa läbi rääkida.

"Tuuleenergeetikat ei ole Eestile vaja üksnes Euroopa Komisjoni ees võetud kohustuste täitmiseks," arvab ta. "Et kui need täis, siis aitab küll. Riigisiseste asjadega ei tegelda.”


Tuuleenergia Eestis

2011. aasta lõpu seisuga oli Eestis töös 85 elektrituulikut koguvõimsusega 184 MW.

2011. aastal tootsid tuulikud 365 GWh energiat, mis on umbes 5% kogu elektritarbimisest.

Loe veel

Praegu on ehituses kolm tuuleparki – kolme tuulikuga Ojaküla tuulepark Viru-Nigula vallas (6,9 MW), 18 tuulikuga Paldiski tuulepark (45 MW) ning installeerimise lõpufaasis olev Narva tuhavälja 18 tuulikuga elektrijaam (39 MW).

2011. aastal maksti tuuleparkidele toetuseks 14,4 miljonit eurot, mis moodustab kogu taastuvenergia toetussummast 23%.

Allikas: Eesti Tuuleenergia Assotsiatsioon

Maaleht maksab igal kuul ühele tellijale Eesti keskmist palka ja nii 12 kuud järjest.
Telli Maaleht ja osale tellijapalga loosimises!
Vaata lähemalt >

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare