Hannoveri mess tegi Eestimaa põllumeestest tühjaks
Kandiliste kummidega uunikumtraktor, mammut kombainikatusel, armsalt täpiline Valtra. Pluss 0,5–0,9% liisinguintressid näitustel lepingu sõlmijatele ja sajad liitrid õlut suurfirmade boksides…
Mida kõike ei mõelda välja, et vaatajate tähelepanu köita!
See pole ka lihtne ülesanne, kuna Hannoveris peetud maailma suurimal tehnikamessil Agritechnica osales tänavu 2700 firmat.
“Ma pole veel näinud, et kõik 27 halli on täis!” rõhutas näituse suurust Konekesko Eesti ASi kliendihaldur Tiit Kurvits.
Igal messil antakse välja innovatsiooni kuld- ja hõbemedaleid. Tänavu oli kulda väärt uuendusi kaks: Krone rullipress-kiletaja ning Fendti kahe traktori juhtimissüsteem, millest esimeses on juht sees, teist aga juhitakse
GPSiga.
Lisaks valivad Euroopa riikide põllumajandusajakirjanikud parimaid masinaid. Aasta traktoriks sai John Deere 7280R, parima disaini auhinna Massey Ferguson 7624 Dyna-VT.
Tehakse ülejärgmise aasta ostuotsuseid
Tõnu Post Saaremaalt Kõljala POÜst ütles, et vaatas hoolega söödavarumismasinaid – niidukeid ja vaaluteid, mida tal tuleks lähiaastatel uuendada. Kuigi Saaremaal, on Kõljala
POÜ-l piisavalt heinapõlde, millel saaks töötada suurema ja efektiivsema tehnikaga kui praegu.
Post sõnas, et ehkki neil on korralik John Deere’i silokombain, nägi ta Hannoveris selle uut mudelit, mis juba kogumise ajal näitab silomassi niiskust, proteiini- ja energiasisaldust.
“Sellised võimsad masinad ei tule Eesti müügiesindustesse ega näitustele, neid peab suurtel messidel uurimas käima,” lisas Post.
OÜ Männiku Piim juht Avo Samarüütel aga otsis võimalikult tegusat kivikoristusmasinat. Agritechnicalt sai ta teavet ühest Kanada omast. “Selle jõudlus tundub Soome omast suurem olevat ja ta koristab suuremaid kive,” märkis Samarüütel. “Ma arvan küll, et tellin selle ära, tänapäeval pole ka teisest maailma otsast sobiva masina muretsemine eriti keeruline.”
Kesk-Eestis tegutsev Estonia OÜ oma suurte tasaste põldudega on just see firma, kellel oleks Hannoveri messilt nii mõndagi võtta.
Juhatuse esimees Ain Aasa ütles, et nende huvi oli leida uus, ettevõtte jaoks kõige paremini sobiv taimekaitseprits.
Midagi uut leidus igale huvilisele
Suuri iseliikuvaid taimekaitsepritse oli näitusel väga palju. Pritside puhul paistis silma see, et neid oli maast eri maksimumkõrgusega. Isegi nii kõrgeid, et nendega saab taimekaitsetöid teha mitte ainult põllul, vaid ka istandustes.
Kuigi enamik kaasaegset põllutehnikat on õpihimulistel Eesti farmeritel juba varasematel messidel-näitustel nähtud, leidus Hannoveriski nii mõndagi märkimisväärset.
Üks trend näib olevat see, et suurte liikurmasinate, näiteks taimekaitse- ja lägatehnikaveduk püütakse teha universaalne – et sellele saaks kinnitada vastavalt vajadusele kas siis lägalaoturi, sõnnikulaoturi või hoopis suure viljakäru. See on sama süsteem mis treileritelgi.
Traktorite sõidukiirus on hakanud suurenema. Kui tavapäraselt on maksimum 40–50 kilomeetrit tunnis, siis uuematel mudelitel on see viidud 60ni.
Otsekülvi entusiastidele on Lemkeni firma välja töötanud randaali, mille ketaste läbimõõt on ligi 73 cm ja töösügavus 20 cm. See vastab juba künnisügavusele.
Oli ka lihtsalt nutikaid lahendusi nagu rullipress võsa pallimiseks, kaevamismasin väikepõllumeestele, reguleeritavate esiratastega kombain mäenõlvadel töötamiseks jms.
Lisaks sellele, et masinad lähevad suuremaks, üritatakse uuendada ja muuta võimalusterohkemaks ka nende tarkvara. Uusi lahendusi esitleti omaette paviljonis koondnimetuse all Smart Farming.
Ühelt poolt on põllumajandusliku arvutitarkvara areng ju hea ja uudne, teisalt aga tekitab probleeme, kuna eri firmade tarkvarad ei ühildu.
“Traktoriga ei saa enne põllule minna, kui sa pole uuendanud külviku tarkvara,” toob näiteks Harjumaa talumees Andres Grents.
Tiit Kurvits selgitab, et tegelikult peaksid kõik masinatootjad looma tarkvara ühtse standardi järgi. Siis saaks iga firma traktorile järele panna iga teise firma haakeriista ja programmid töötaksid. Selleni on püütud jõuda juba kümmekond aastat, ent asi edeneb visalt.
Toimub üle aasta Hannoveris.
Esindatud olid kõik maailma suurimad põllutehnika tootjad.
Tänavu oli väljas 2700 firmat 48 riigist.
Näitust külastas üle 415 000 põllumehe.
Anti kaks innovatsiooni kuld- ja 39 hõbemedalit.
Parimad masinad valisid välja nii Euroopa kui Saksamaa põllumajandusajakirjanikud.
Eestist viisid oma töötajaid ning kliente messile Agriland OÜ, Konekesko Eesti AS, Stokker Agri OÜ, Starfeld OÜ, Jatiina OÜ jt.
