Haritava maa hind kerkib mühinal, turg on kõige elavam kevadel

Maa-ameti täna avaldatud haritava maa 2017. aasta turuanalüüs näitab, et tehingute arv kahanes võrreldes möödunud aastaga 10,8 protsenti, kuid hektari mediaanhind kasvas ligi 8 protsenti, saavutades taseme 2 912 eurot hektari eest.

Nagu aasta varemgi, tehti aasta jooksul enim tehinguid Lääne-Virumaal ning haritava maa hind oli kõrgeim Jõgevamaal.

„Haritava maa hind kasvab jätkuvalt. Vaadates pikaajalist andmerida, selgub, et müüakse järjest väiksemaid maatükke – 20 aastaga on müüdava haritava maa pind kahanenud kaks korda. Mediaanhind on sama ajaga kasvanud enam kui 14 korda. Sealjuures on haritava maa turg elavam kevadel, märtsi- ja aprillikuus ning aasta lõpus,“ ütles maa-ameti peadirektor Tambet Tiits.

Haritava maaga tehti 2017. aastal kokku 1 253 tehingut, mis tähendab, et võrreldes 2016. aastaga kahanes tehingute arv 10,8 protsenti. Tehingute koguväärtus kahanes 6,9 protsenti võrreldes eelmisega aastaga, jäädes tasemele 38,2 miljonit eurot. Seejuures haritava maa vabaturu tehingute hektari mediaanhind siiski kasvas 7,9 protsenti, küündides 2912 euroni hektari eest.

Viimase viie aastaga on haritava maa hektari hind tõusnud ligikaudu 1 000 euro võrra. Kõrgeim mediaanhind oli Jõgevamaal (3 406 €/ha) ning madalaim Hiiumaal (1 721 €/ha).

Haritava maa hektari mediaanhind oli 2017. aastal 3 800 eurot või enam neljas omavalitsuses: Jõgevamaal Mustvee vallas (3 850 €/ha), Tartumaal Nõo vallas (3 849 €/ha) ning Lääne-Virumaal Vinni ja Väike-Maarja vallas (mõlemas 3 800 €/ha).

Tehingud haritava maaga ei ole koondunud kindlasse maakonda. Kõige aktiivsem oli haritava maa turg Lääne-Virumaal, kus tehti 163 tehingut. Järgnesid Tartumaa 118 ja Viljandimaa 106 tehinguga.

Haritava maa hinnale avaldavad mõju nii maatüki pindala, boniteet, PRIA põllumassiivide registris registreeritud haritava maa pindala, juurdepääsu olemasolu ning kraavide paiknemine maatükil.

Tutvu ülevaatega SIIN.