Tall on karantiinis ning rakendatud on liikumispiirang.


Nõle sümptomid on järgmised: kõrge palavik (tavaliselt üle 39, võib olla ka 40), lõuaaluste ja lõuataguste lümfisõlmede suurenemine ja valulikkus, millega võivad kaasneda kähisev hingamine, köhimine, eriti söömisel, söömis- ja joomisraskused, ja vahel ka nõrevool ninast.

Haiguse peiteaeg on mõnest päevast kuni 14 päevani, enamasti kuni nädal. Esimeseks sümptomiks on palaviku tõus. Haiguse kestus on individuaalne (päevadest mõne nädalani). Haigus kulgeb raskemini alla viieaastastel hobustel, vanemad loomad ei pruugi kliiniliselt haigestuda. Läbipõdemine annab mitmeaastase immuunsuse, kuid teatud protsent hobustest jääb haiguse kandjateks, sest haigustekitaja võib jääda püsivalt hobuse organismi elama.

Haigustekitaja (Streptococcus equi equi) on bakter, mis võib elukeskkonnas soodsates tingimustes (nt vees) püsida kuni neli nädalat (soe, niiske keskkond), tavatingimustes umbes 96 tundi.


Mida tallis teha ja mida mitte?

1. Peatage hobuste liikumine tallide vahel, vähemalt seni, kuni pole teada, kuhu haigus levinud on.

2. Inimesed, kes käivad tallist talli, sh veterinaarid, sepad, treenerid, peaksid ühest tallist teise liikudes riideid vahetama. Kui on vajadus minna talli, kus on nõlg, tuleb sinna minna kõige viimasena,

3. Talli kõik hobused tuleks kraadida kaks korda päevas, Kehatemperatuur ei tohi ületada 38,2 kraadi. Kõik palavikuga hobused tuleb teistest eraldada, sh koplisse mitte lasta, ning jälgida muude haigussümptomite esinemise suhtes.

4. Nõle kahtluse korral võtke ühendust loomaarstiga!

5. Diagnoosimiseks läheb vaja külvi ja/või PCR-proovi ninaõõne eritistest või avanenud lümfisõlme mädast. PCR-proov leiab ka surnud haigustekitaja ja on seega tundlikum diagnoosimeetod. Negatiivne külvitulemus ei tähenda tervet hobust!

6. Ravi: puhkus, värske õhk ja valuvaigistid. Paistes lümfisõlmedele võib teha sooja kompressi ja kui need avanenud on, siis neid nõrga joodilahusega loputada. Antibiootikumide andmine on üldiselt mittesoovitav, sest valdaval enamikul juhtudest pikendavad need nõle kulgu või loovad olukorra, kus hobune küll tervistub, kuid tal ei teki kaitsvat immuunsust ja ta võib mõnelt teiselt hobuselt uuesti nakkuse saada.