Ka tänapäevases jumalatevabas maailmas juuakse kitsepiima meeleldi, lisaks kasutatakse seda hapupiima, või, juustu, jäätise, jogurti, kohupiima ja muude piimatoodete valmistamiseks. Eriti sobilik on kitsepiim neile, kes lehmapiima ei talu. Kui palju üks kits piima annab?

Tavaliselt annab kits paar-kolm kilogrammi piima päevas.

9. septembril 1997 püstitas aga USA Texase osariigi Western-Acresi kitsetalu toggenburgi tõugu kolmeaastane kits Zephyr Rosemary maailmarekordi, lüpstes 18 kg piima.

Erakordselt suure piimaanniga Zephyr Rosemary hoiab enda käes ka ühe laktatsiooniperioodi maailmarekordit: 305 päeva jooksul 3 613 kg piima.

Samas pole kitse suur piimatoodang mitte väga ihaldusväärne, sest mida vähem kits piima annab, seda suurem on selles toitainete osakaal ja vastupidi.

Eesti lehmade keskmine piimatoodang 1998. a oli 4 766 kg. 


Miks kitsepiim kasulik on?

Valku on kitsepiimas keskmiselt 4,49%, rasva keskmiselt 4,8%.

Piim on lehmapiimaga võrreldes peenema struktuuriga ja viis korda paremini seeduv ja omastatav.

Aminohappeline koostis on lähedane inimese piimale, see on ainus piim peale emapiima, mida võib vastsündinule lahjendamata anda.

Kitsepiima kolesteroolisisaldus on 11%, lehmapiimal aga 14%.

Kitsepiim sisaldab rauda, vaske, magneesiumi, mangaani, koobaltit, tsinki, fosforit, samuti bioloogiliselt aktiivset kaseiini.

A-vitamiini on lehmapiimaga võrreldes kaks korda, B1-vitamiini 50%, B2-vitamiini 80% rohkem, ka sisaldab kitsepiim C- ja D-vitamiini.

Erinevalt lehmapiimast on kitsepiim aluselise reaktsiooniga, mistõttu alandab mao ülihappesust.

Pastöriseerimata kitsepiima joomisel tasub olla ettevaatlik, sest on esinenud juhtumeid, kui inimesed on saanud puukntsefaliiti põdevate kitsede toorpiimast entsefaliidinakkuse.