Hea seemnepull maksab rohkem kui Hummer
Eesti Tõuloomakasvatajate Ühistu (ETKÜ) asutati 1993. aasta novembris, kui leivad ühte kappi panna otsustasid Kehtna põllumajandusloomade kunstliku seemenduse jaam, mustakirju karja tõulava ja tõuraamatu pidamine. Tõuraamatu- ja seemendusteenistuste ühinemise tulemusena tekkis võimalus pakkuda tõuraamatu pidamise, seemenduse, tõumaterjali müügi, pullide hindamise ja muid vajalikke teenuseid ühest ja samast loomakasvatajatele kuuluvast ettevõttest.
Kohe pärast ühistu moodustamist ilmusid välja kosilased.
"Meie aretusühistule pakkus lepingut isegi USA aretusfirma Word-Wide Sires, koos sellega kaasnevate piirangutega," meenutas ETKÜ esimene tegevjuht Enno Siiber. "Erilist huvi näitas üles Saksamaa Schleswig-Holsteini liidumaa aretusühistu, kes tahtis meid kohe ära osta."
Ühistumehed olid tol korral seda meelt, et käed tuleb vabad hoida, et saaks iseseisvalt otsustada. Algatuseks tuli aga varad erastamisagentuurilt välja osta. Ka Schleswig-Holsteini aretusühistu juht Rüdiger Wolf lubas pakkumise teha.
"Esialgsed tervikvara väljaostu tingimused, mida erastamisagentuur meile pakkus, ei olnud vastuvõetavad kõrge hinna tõttu. Otsustasime riskida ja teha pakkumise, millest jõud üle käib. Õhtul kirjutasin pakkumise valmis, hommikul viisin ära. Erastamisagentuuris oli suur metallkast, kuhu see pakkumine tuli lasta. Viskasin oma paberid sinna sisse ja kast kõmises vastu. Siis läks süda kergemaks. Kast oli tühi, ei olnud seal Wolfi ega kellegi teise pakkumist."
Hea pull maksab üle kolme miljoni
Praegu on ETKÜ-l kokku 211 pulli, erastatud maa ja varad ning pullisperma varumise ja käitlemise ajakohane tehnoloogia. Kehtna kunstliku seemenduse jaamas elab ja töötab (ehk annab spermat) 154 täiskasvanud pulli. Noorpulle kasvatatakse pullikasvandustes Rapla valla Kolimuse talus ning Kehtna vallas Raudhansu talus.
Eesti seemenduspullid tulevad niinimetatud pulliemade karjadest: Põlvast, Tormast, Adaverest, Tartu Agrost, Haage Agrost. Need on Eesti kõrgema toodanguga karjad. Selleks et pullvasikas kõlbaks seemendusjaama võtta, peab tema emal olema piimatoodang vähemalt 10 tonni aastas, head välimikunäitajad ja võimalikult kaasaegne põlvnemine.
"Anname nendele farmidele nõu, milliste pullidega oma lehmi seemendada, et järglasel oleks eeldusi tulevikus saada seemenduspulliks," selgitas ETKÜ juht Tanel Bulitko. Enamasti soovitame kasutada importpullide spermat, viimasel ajal näiteks Marioni ja Givenchyt. See on kallis, üks doos maksab 700 krooni. Ühistu toetab pulliemade omanikke spermahinna kompenseerimisega, nii et nad saavad sperma 150 krooniga.
Kui pärast selliseid ettevalmistusi pullvasikas sünnib, läheb ta kasvandustalusse. Seal kasvab ta pideva jälgimise all 13 kuud, igal kuul kaalutakse ja uuritakse. Seejärel saab noorpullide uueks elukohaks karantiinlaut Keavas, kus toimub kõige rangem tervisekontroll: tehakse proovid, mis näitavad, et loomal pole mingeid sugupullide ohtlikke nakkushaigusi. Vajadusel loomi ravitakse ja vaktsineeritakse.
Kui noorpull on täiesti terveks tunnistatud, tuuakse ta seemendusjaama ja hakatakse spermat varuma. Esialgu uuritakse ka värske sperma väärtust: kuidas on kvaliteet, kas spermid on piisavalt elujõulised ja liikuvad, kuidas taluvad külmutamist. Alles pärast seda hakatakse tema spermat kasutama lehmade seemendamiseks.
Umbes nelja aasta pärast, kui pulli esimesed tütred on lehmadeks saanud, otsustatakse ka pulli saatus. Sajast pullvasikast jääb sõelale 6-8, kellest saavad head seemenduspullid.
Tõsi, ise pulle kasvatada pole ainus võimalus. Ostetud on Hollandi, Taani ja Saksamaa noorpulle, keskmine hind on 4000 eurot. Kui need pullid osutuvad hiljem headeks tõuparandajateks, saab Eesti aretusühistu nende spermat kodumaale tagasi müüa.
Kuna suuri pulle on keeruline transportida, eelistatakse tänapäeval välismaalt embrüote ostmist. Embrüod siirdatakse siin täiesti tervetele mullikatele ja sel teel sündinud lehmvasikad jäävad kasvama headesse karjadesse, pullikesed lähevad seemendusjaama.
Viimane ja kõige kallim võimalus on liisida välismaalt juba hinnatud pull. Kallim sellepärast, et pulli liising ei lõpe teatud ajal ära nagu mõnel masinal. Liisitud pulli eest makstakse raha vastavalt sellele, kui palju on tema spermat loomakasvatajatele müüdud. Nii on mõne liisingupulli väärtus tõusnud juba üle
3 miljoni krooni. Liisitud pullidest elavad Keava pullilaudas Toendra, Talis ja Archi.
"Ega teised riigid oma pulle müüa ja liisida taha, nende huvi on müüa spermat," ütles Bulitko. "Sellepärast olemegi järjekindlalt säilitanud omamaise spermatootmise."
Pullidel on kindel päevarežiim ja suguelu
"Pullidel on seemendusjaamas tunduvalt parem elu kui meestel turvakodus," tutvustas oma valdusi Kehtna seemendusjaama laboratooriumi juhataja Peeter Padrik. "Regulaarne suguelu, kindel päevarežiim, täisväärtuslik sööt, puhas küljealune, korrapärane tervisekontroll, ning põhiline - ei pea muretsema oma järglaste heaolu pärast."
Osalt sugupullidelt saab spermat varuda igal nädalal, kuid on ka selliseid, kelle sperma kvaliteet on halb ning seda saab varuda ainult paar korda kuus. Spermavarumiseks ettevalmistus algab sugupulli puhastamisega ning väikese treeninguga jooksurajal.
Tavaliselt varutakse spermat fantoomil (loomanahaga kaetud pukk). Mõnele pullile meeldib, kui maneežis on samal ajal ka teine pull, et asi huvitavam oleks. Mõni, vastupidi, saab sperma antud vaid siis, kui keegi pealt ei vahi.
"Paljudes karjades kasutatud pull Profil andis ainult siis sperma kätte, kui aken oli kinni kaetud," meenutas Padrik.
Keskmiselt on saadava seemnevedeliku maht 5-7 milliliitrit, ühes milliliitris on 1,4 miljardit spermi. Pärast spermavarumist toimub seemendusjaama laboris selle hindamine ja töötlemine. Hinnatakse spermide hulka, tervist ja liikumisvõimet.
Seejärel pannakse sperma kõrtesse. Kõrretehnoloogia on juurdunud viimasel aastakümnel. Tõsi, masin selleks soetati juba Nõukogude ajal, kuid valuutapuudusel polnud võimalik kõrrekesi juurde osta ning nii seisis masin paarkümmend aastat kasutamata.
Pärast sügavkülmutamist hoitakse spermat seemendusjaama laboris kuni kaks kuud konteineris -196kraadise lämmastiku sees. Seejärel saavad lehmapidajad seda osta.
Muidugi on pullide viljastamisvõimel ja spermatoodangul suur erinevus. Üks võimekamaid pulle on Frello, keda kasutavad samuti paljud farmerid.
Tubli on ka seemendusjaama rahva lemmik, poolteisetonnine ja ligi kahemeetrise turjakõrgusega Toendra. Hiiglasele meeldib, kui temaga suheldakse - ta reageerib nimele, laseb end pullitalitajatel paitada ja sügada ning poseerib hästi fotograafile.
