Millele tähelepanu pöörata?

Hingeldamine on esimene märk sellest, et kanadel on palavusega raske toime tulla. Kanadel ei ole higinäärmeid ja nende ainus võimalus keha jahutamiseks on kiire noka kaudu hingamine. Kana hoiab tiibu seejuures kehast pisut eemal, et õhk nende alt läbi liikuda saaks.

Kõigil lindudel peab olema võimalus intensiivse päikese eest varju minna. Kui karjamaal kasvavad puud või põõsad, on pool muret murtud. Linnud on piisavalt targad, et end roheluse varjus jahutada. Lagedas kanaaias võib tekitada ajutisi varjeid. Parema puudumisel ajab asja ära nt vartpidi maasse torgatud vana vihma- või päikesevari. Need, kel kanapidamine pikemas perspektiivis plaanis, võiksid kaaluda ronitaimedega kaetud pergola või varikatuse ehitamist kanaaeda. Lisaks ilmastikule on see heaks kaitseks ka röövlindude eest.

Kana kuuma vett ei joo

Palavate ilmadega väheneb lindude munatoodang. Osalt on see seotud asjaoluga, et suurem osa energiast kulub ponnistustele, mis on vajalikud keha jahutamiseks. Samas hakkavad linnud palavate ilmadega ka vähem sööma. Seda probleemi on võimalik lahendada linde hommikul, jahedamal ajal põhisööda ja õhtupoole, kui uuesti jahedamaks läheb, viljaga söötes. Vedelikutarbimist aitavad suurendada kanadele söödetavad puu- ja köögiviljad. Kurgid, lehtköögiviljad, aiamaalt rohimise käigus kitkutud vesihein leiavad palavate ilmadega kanades eriti tänuliku tarbijaskonna.

Palava ilmaga kulub ka joogivett rohkem kui tavaliselt ja veenõud peaksid kõigi lindude veevajaduse rahuldamiseks piisavalt suured olema. Samuti tuleb nüüd erilist tähelepanu pöörata joogivee puhtusele. Soojas vees hakkavad bakterid ning vetikad tohutu kiirusega vohama ja vesi läppub; jooginõud muutuvad seest libedaks ja tõmbuvad rohekaks. Seega hoidke õues asuva veekraani või pumba juures varuks mõnd ökoloogilist pesuvahendit, et jooginõu korralikult puhtaks teha.
Kuna kodulinnud on joogivee temperatuuri suhtes äärmiselt tundlikud, tuleb vett palavate ilmadega mitu korda vahetada. Kana pigem talub janu, kui hakkab jooma vett, mille temperatuur on tema kehatemperatuurist 5-10 kraadi kõrgem. Külm vesi seevastu on väga populaarne ja linnu jahutamisel tõhus abivahend, seega laske veel enne jooginõu täitmist mõnda aega joosta.

Piserda veega nii kanu kui kanakuudi katust

Päevasel ajal palavusest stressi sattunud linde võib jahutada üle nende selgade ja peade jahedat vett pihustades. See värskendab linde oluliselt ja on neile palaval päeval abiks!

Väikestes kanakuutides tõuseb temperatuur kiiresti, seega peaks need kindlasti asuma varjulises kohas. Kui see ei ole võimalik, siis kasutage taas varjeid – penoplasti, õhku läbilaskvat kangast, jms. Kuudi katuseid võib ka voolikust või kastekannust külma veega uhta, ka see aitab sisekliimat lindudele meeldivamaks muuta. Kindlasti ei tohi varjena kasutada kilet, plekitahvleid – need teevad asja hullemaks. Mida rohkem linde on kuudis, seda valvsam tuleb olla hommikuti – linde ei tohi kauaks kinnisesse kuuti jätta.

Kuumad ilmad tähendavad ka seda, et linnud kipuvad hauduma jääma. Kui sellega lepite, paigutage hauduja eraldi puuri või boksi. Teistega koos olles üritab hauduja iga hinna eest võimalikult rohkem mune haudumiseks kokku ahnitseda. Esiteks võivad munad katki minna ja rikkuda kogu kurna. Teiseks satuvad niimoodi hauduja alla erineva haudeastmega munad ja pärast esimeste tibude koorumist istub kana ülejäänud munadel edasi. Kuna nendest tibude koorumiseni võib veel mitu päeva aega minna, tekib oht, et esimestena koorunud tibud lihtsalt lämbuvad kana alla ära. Kui te ei soovi kana haudelejäämist, tuleb munad ära korjata ja vajadusel kasutada nn karistuspuuri.

Palava ilmaga linde transportides tuleb olla eriti ettevaatlik, kasutada võimalikult suuri transpordikaste või puure ja veenduda, et neis on piisavalt õhuavasid. Võtke linnud koju jõudes kohe kastist välja ja andke neile külma vett!