Tema eesti mustapealist lambakarja ehivad tänavu kevadel lausa kümned kolmiktalled ning neile lisaks veel üks neliktallede seltskond. Sellist talleõnne ei juhtu just tihti.

Lambaheinas peab olema lehti ja õisi

Küti sõnul õnnestus tal mullu teha oma karjale suurepärast lõhnavat metsaheina, mis ei saanud kokkupaneku ajal tilkagi vihma. Just selle asjaoluga seostab ta oma lammaste talleõnne.

Nelikute tallede sündimine eesti mustapealisel lambal on tema sõnul üsna haruldane, seda enam et kõik talled jäid ellu ning tunnevad end suurepäraselt.

Peaaegu Kütiga samadelt heinamaadelt oma lammastele sööda varunud Karja-Alu talu – laiemalt tuntud kaubamärgi Lambawärk all – on tänavu täheldanud aga hoopis üksiktallede rohkust.

“Mitmikuid on sel aastal vähem kui tavaliselt,” ütleb perenaine Inga Ilves. “Enamasti on meil palju kaksikuid ja kolmikuid, kuid tänavu on peaaegu pooled hoopis üksiktalled.”

Kihnu maalambaid (karjas praegu 63 looma) kasvatav Ilves on märganud omalaadset seaduspära: kui utt on kolmikutega maha saanud, siis järgmisel korral kannab ta ilmale üksiktalle, seejärel kaksikud ning alles siis on tõenäoline uute kolmikute sünd.

Ka Ilves kinnitab, et lammaste hea ninaesine indlemis- ja paaritumisajal on mitmiktallede sündi soodustav asjaolu.

“Meil langes paaritamise aeg suve lõppu, viljaga ma lambaid ei söötnud. Võib-olla seetõttu ei tulnud nii palju kolmikuid ja kaksikuid kui tavaliselt.”

Lammastele serveeritav hein peab pakkuma neile valikuvõimalust. “Lammas tahab lehelist toitu saada. Kui kuivas heinas on palju lehelisi ja õielisi taimi, siis on seal ka palju vitamiine,” lausub Ilves.

Tõhela loomaarst ja Kihnu maalamba kasvatajate seltsi president Anneli Ärmpalu-Idvand, kelle kari koosneb 145 loomast, lisab paljutallelisuse eeltingimustesse veel ühe.

Pool mitmiktallede aust kuulub jäärale

“Aro Küti karjas käis tänavu minu kihnu tõugu jäär, nii et pool mitmiktallede aust kuulub talle!” naerab Ärmpalu-Idvand. “Minu enda karjas on tänavu ühed kolmikud, neli aastat tagasi oli kolmikuid aga neli.”

Tema sõnul valitseb reegel: mida aborigeensem lambatõug, seda viljakam ta on. Eestis paistab selles vallas silma just kihnu lammas, kelle puhul on kaksikud ja kolmikud talled täiesti tavapärased.

“Kui viljakus on lamba tõule loomuomane, siis jätkub utel ka piima tallede üleskasvatamiseks,” on Ärmpalu-Idvand seda meelt, et mitmiktallede sündi ei tarvitse karta.

Siiski tavatsevad lambakasvatajad kolmikutele ja nelikutele talledele lutipudelist piima juurde anda.