Helir-Valdor Seeder: Otsetoetus väheneb
"Paanikaks pole põhjust - ma küll ei tea, milliseks kujuneb lõplik eelarve variant, aga kindlasti teatud mahus nn top-up jääb. Samas ELi toetused tulevad sõltumata sellest, millised on meie riigi eelarve võimalused ja majanduse olukord," rahustab põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder.
Reformierakond on teinud 2009. aasta eelarvele lisaraha otsides ettepaneku muude kärbete seas vähendada ka põllumeestele mõeldud täiendavaid otsetoetusi (nn top-up), makstes selleks ELi lubatud maksimummäärast kõigest veerandi.
Harja ajab põllumeestel punaseks ka see, et avalikkuse ees räägitakse neist kui suurtest riigiraha neelajatest, kes võtvat koolilastelt ära koguni ranitsatoetuse.
Peaminister Andrus Ansipi teleesinemine eelmisel nädalal "Terevisioonis", kus ta ütles, et rahvas kaotaks tulumaksu alandamise edasilükkamise tõttu 1,5 mld krooni, mis suuresti läheks 20 suurpõllumehe taskusse, on kaasa toonud avalikud pöördumised Eesti Põllumajandus-Kaubanduskojalt, Eesti Põllumeeste Keskliidult, samuti põllumajandusminister Helir-Valdor Seederilt.
Raha kärbitakse niikuinii
"Me ei ole täiendavaid otsetoetusi kunagi taotlenud 1,5 miljardit krooni," selgitab Seeder. Kui top-up toetustena tootjate vahel ära jagatakse, jaguneb see ministri sõnul 24 000 suur- ja väiketootja vahel, olles üks laiaulatuslikumaid ettevõtlustoetusi, mille eesmärk on võrdsustada konkurentsitingimusi Eesti ja vanade ELi liikmesmaade põllumajandustootjate vahel.
Põllumajandusministri seisukoht on, et top-upi peaks välja maksma täismahus, milleks 2009. aastal on 780,7 mln kr. Seejuures rõhutab Seeder, et nii on Euroopa Liiduga kokku lepitud ja ka riigieelarve strateegias varem kavandatud.
Samas nendib minister, et eelarve nadi seisu tõttu minnakse põllumeeste top-upi kallale niikuinii, kaalumisel on aga, mis ulatuses otsetoetusi vähendada.
"Rahandusministri piirsumma näeb ette vähendada top-upi umbes 230 mln krooni. Nüüd lisandus Reformierakonna ettepanek - mille peaminister on ka arutlusele pannud -, et toetusi tuleks vähendada ligikaudu 600 mln krooni, mis jätaks 780,7 mln kroonist järele vaid 25%," selgitab Seeder. Praegu läbirääkimised käivad ja seetõttu pole Seederi sõnul ka selge, milline summa tegelikult riigieelarvesse jääb.
Põllumajandusministeerium kärbib raha igalt poolt etteantud 8%-liste kärbete piires, püüdes Seederi sõnul võimalikult vähe kahjustada jätkusuutlike valdkondade arengut. "Väga oluline on toiduohutus, mida EL jälgib kogu oma toidulaborite süsteemiga. Edasi peavad tegutsema ka teadus-uurimisasutused, PRIA, veterinaar- ja toiduamet, taimekaitseinspektsioon jt," loetleb minister Seeder.
Ka ei pea Seeder õigeks inimesi üleöö massiliselt lahti lasta, aga ligi 80 töökohta koondab ministeerium oma haldusalas kindlasti, näiteks on juba kaotatud üks asekantsleri koht. Samas kinnitab Seeder Eesti toidu programmi jätkumist ka tuleval aastal.
Põllumajandusministeeriumi kogu eelarve on 5,4 miljardit, millest 3,5 mld on ELi toetused ja millele lisandub nende kohustuslik kaasfinantseerimine. Samal ajal on Eesti riigi tuludest põllumajandusministeeriumi valitsemisala rahastamine 2009. aastaks tunduvalt vähendatud.
Vastandada ei tohiks
Rahvaliidu esimehe Jaanus Marrandi hinnangul on pingelistes eelarvevaidlustes kõige hullem see, kui hakatakse vastandama ühte elanikkonna gruppi teisele.
"Kui aasta tagasi sõlmiti koalitsioonileping, siis saadi aru, et põllumeestele on vaja maksta maksimaaltasemel toetusi, et püsida konkurentsis. Miks siis nüüd pole enam vaja? Tegelikkus on selles, et nüüd lihtsalt oli vaja vastandada omaenda erakonna poliitilist lubadust - tulumaksulubadust - põllumeestele," kritiseerib Marrandi Reformierakonda.
Marrandi toob näiteks, et kui Eesti põllumehe hektaritoetus oleks 100%-liste toetuste korral 2003 kr/ha, siis Soomes on see 8000 kr/ha. Saksamaal 6000-8000 kr/ha.
"Need on üsna suured vahed, see on vaja kuidagi tasa teha," ütleb Marrandi. Kuna meie põllumeeste investeerimisvajadus on väga suur, tähendab toetuste vähendamine eelkõige väiksematele põllumeestele olulist kadu. "Kes ei investeeri, jääb konkurentsis alla ja ees on pankrot," hoiatab Marrandi.
Rahandusministeerium teeb 8. septembril ettekande viimastest eelarveläbirääkimiste tulemustest ministritega. Tegelikud kärped peaksid septembri keskel selged olema, sest 2009. a eelarve saadetakse septembri lõpus Riigikogusse arutlusele.