Hiidlased arutavad, mida jultunud huntidega peale hakata

Huntide käitumine Hiiu saarel on sel aastal läinud nii jultunuks, et omavalitsusjuhid nõudsid maavanemalt hunditeemalise ümarlaua kokkukutsumist.

Hiiu maavanem Riho Rahuoja korraldab sel reedel Hiiu maavalitsuse saalis ümarlaua, kus teemaks huntide arvukuse kiire tõus saarel ja nende tekitatud kahjud, kirjutab Hiiu Leht.

Tänavu on Hiiumaa jahimeeste seltsi liikmed kindlaks teinud, et Hiiumaal on vähemalt kaks pesakonda hunte. Leluselja jahiseltsi esimees Urmas Alev rääkis, et üks neist paikneb Nurste ja Lelu vahel, teine Malvastest lõunas. Lisaks on kahel korral Kõpu poolsaarel nähtud, korra ka pildistatud, emahunti kolme kutsikaga.

Alev ütles, et ilmselt on tegemist veel ühe, kolmanda pesakonnaga. Huntide koguarvuks pakub jahimeeste selts umbes paarkümmend looma. Maavanem leiab, et Hiiumaa sotsiaalne taluvuspiir on sellega ületatud ja seda kinnitab ka kahjustuste suur arv.

Virko Martin, kelle 123pealisest lambakarjast jäi pärast huntide augustikuu rünnakuid alles vaid 55, ütles eile, et võib-olla saab keegi ümarlaual pingeid maandada: “Ega ega see huntide küttimist lihtsusta ja jahilubasid sellepärast juurde ei tule.” oli Martin skeptiline.

Arne Kuli, kelle 57pealine lambakari langes huntide saagiks merega ümbritsetud Kaevatsi laiul, ei osanud ta arvata, mis kasu ümarlauast talle tagantjärele võiks olla: “Võib-olla kuulata, mida keegi arvab, jahimehed ja keskkonnametnikud – igaüks räägib ju oma mätta otsast – kellele meeldivad hundid, kellele lambad.”