Hiidlased rajavad kriisiabiga meierei
Eelmise aasta aprillis andis põllumajandusministeerium Maaelu Edendamise Sihtasutuse (MES) kaudu raskustes Hiiumaa piimatootjatele miljon krooni kriisiabiks. Raha jäi hiidlastel peaaegu aastaks panka seisma, enne kui nad söandasid tondilossina laguneva Emmaste võitööstuse ära osta.
“Äsja ostsime Emmaste võitööstuse kinnistu koos 1,2 ha maaga. See läks maksma umbes pool miljonit krooni, ülejäänud raha läheb seadmete ostuks,” teatab TÜ Hiiumaa Meierei juhatuse esimees Priidu Ratnik.
Ta lisab, et seadmed, millega saab valmistada kõiki piimatooteid alates joogipiimast ja võist kuni juustuni välja, on neil juba valmis vaadatud, nüüd tuleb need ära osta, kohale toimetada ja üles panna.
Kust seadmed või konteinermeierei ostetakse, ei taha Ratnik praegu öelda. “Ei taha ära sõnuda, need asjad on veel toored,” jääb ta selle koha pealt napisõnaliseks.
Oma tööstus võlgade kiuste
“Me tõesti usume, et tänavu läheb paremini kui eelmisel aastal,” on lootusrikas ka Emmastes tegutseva OÜ Hiiu Õunakasvatus omanik Olav Ellermäe, kes on praegu 98 lehmaga Hiiumaa suurim piimatootja.
Ellermäe piimakarjast läheb üle päeva 1,2 tonni piima Saaremaa piimatööstusele. Piimahinnaks on neil praegu 3.60, millest 60 senti läheb transpordikuluks maha.
Eelmisel aastal said hiidlased piimahinnaks vaid 1.90 ja tööstust rajavad piimatootjad rabelevad seetõttu praegu ise võlgades. Paljud olid sunnitud seetõttu osa karjast likvideerima, nii et piimatootmine on Hiiumaal vähenenud 20%.
Ka Olav Ellermäe on üks neist, kellelt maksu- ja tolliamet võttis võlgade katteks ära kõik PRIA toetused. “Maksuvõlaks võeti toetus maha, lisaks löödi minu arved ka kinni, nii et olen kõvasti hädas,” räägib Ellermäe.
Ellermäe kahtleb selles, kas kriisiabist järele jäänud rahast, mida on alla poole miljoni krooni, ikka jätkub meiereiseadmete ostuks ja tööstuse remondiks. Laenu nad võtta ei julge ja ta kardab, et ega neile selles olukorras antakski.
Appi tõttab maaülikool
Oma õla on hiidlaste ettevõtmistele alla pannud maaülikooli teadlased, et luua Emmastesse terviklik kompleks, kus tulevikus oleks võimalik töödelda lisaks piimale ka liha ja taimseid saadusi.
“Meie oleme nõus hiidlastega koostööd tegema, praegu käivad läbirääkimised, aga koostöölepingut pole veel sõlmitud,” teatab maaülikooli mikromeierei juhataja, põllumajandusmagister Hannes Mootse.
Mees selgitab, et maaülikooli mikromeiereis on võimalik katsetada uusi piimatooteid 10 liitri piimaga.
Nii on Tartu teadurid valmis hiidlastele tegema tootearendust, mida hakatakse juurutama Emmaste meiereis.
Hiidlastega on plaanis hakata mahetooteid tegema ja siduda sellega ka teadustööd. Nii on maaülikool juba algatanud programmi “Hiiumaa mahedaks”,” lisab Mootse.
Eelmisel aastal aitas hiidlasi ka TÜ EPIKO, kes kogus Tere AS-iga koostöös iga müüdud kilepiima paki pealt 1 krooni hiidlaste toetuseks.
“Septembri- ja oktoobrikuu piimamüügist kogusime hiidlastele üle 160 000 krooni, mille kandsime üle TÜ Hiiumaa Meiereile ja nemad omakorda jagasid piima transpordikulude katteks tootjatele vastavalt nende piimakogustele,” selgitab EPIKO tegevjuht Üllas Hunt.
“See oli tore kingitus, kui meile EPIKO lisaraha laekus – ühel kuul sain 5700 krooni ja teisel kuul natuke rohkem, nii saime umbes 38 senti oma piimaliitri eest juurde,” on Ellermäe rahul. Lisab aga, et detsembrist enam EPIKO neile raha ei kogu ja tuleb ise hakkama saada.
“Kui saame seadmed üles ja oma piimatooted kohalikku poodi müüki, siis nuputame veel sellised mahetooted, mis pakuksid huvi ka saart külastavatele turistidele ja võib-olla jõuavad hiidlaste piimatooted suveks ka mandrile,” ütleb ta.
Saarlased hoiavad pöialt
Saaremaa piimatööstuse peadirektor Andi Saagpakk kinnitab, et tänavu on hiidlastest piimatootjate olukord hoopis parem kui aasta tagasi. “Nüüd võtame Hiiumaa ühistult tervikuna piima vastu, enam ei tule igaüks eraldi oma piimaga. Ja maksame nii hiidlastele kui saarlastele võrdset hinda, 3.60 kilost,” selgitab Saagpakk.
Ka kiidab Saagpakk hiidlaste julget sammu oma tööstuse rajamiseks. Tema sõnul oleks see hea lahendus, kuigi nende piimatoodang on vähenenud.
“Kui mullu tuli hiidlastelt üle päeva 7 tonni piima, siis nüüd ainult 5 tonni. See Hiiumaa piim on jäänud tilgaks, nii et nad peavad nüüd väga tõsiselt kalkuleerima, et töötlemisega kahjumisse ei jääks,” soovitab Saagpakk.
Konkurentsi hiidlaste tööstuse poolt Saagpakk ei karda, kuna Saaremaa tööstus on oma juustueksporti Venemaale ja Soome suurendanud ning enam juust laos ei seisa. “Kui hiidlaste 5 tonni piima meilt ära jääb, on see väike kogus. Meie kogume talvel 90 tonni ja suvel 115 tonni piima päevas,” ütleb Andi Saagpakk.
Hiiumaa probleem
- 1. jaanuar – Saaremaa piimatööstus hakkab Hiiumaa piimatootjatele maksma piimakilo eest 2.50. Transpordikulu 60 senti arvestatakse maha, hiidlastele jääb 1.90. Saaremaa piimatööstus ähvardab hiidlastelt 1. märtsist piima enam mitte vastu võtta, hiidlased ähvardavad piimakarjad hävitada ja tootmise lõpetada.
- 15. jaanuar – põllumajandusministeerium teeb ettepaneku maksta Maaelu Edendamise Sihtasutuse (MES) kaudu hiidlastele kriisiabi 1 mln krooni.
- Jaanuar – hiidlased asutavad 20 tootjaga TÜ Hiiumaa Meierei, et toetusraha kätte saada.
- 1. märts – Saaremaa piimatööstus jätkab hiidlastelt piima kokkuostmist.
- 2. aprill – vabariigi valitsuse otsusega eraldatakse hiidlastele kriisiabi 1 mln krooni. Hiidlased kaaluvad osta abiraha eest Emmaste juustutööstuse ja piimaauto.
- September-oktoober – TÜ EPIKO kogub koostöös Tere AS-iga hiidlaste toetuseks igalt müüdud EPIKO piimapakilt 1 krooni hiidlaste toetuseks, saades hiidlastele kahe kuuga ligi 160 000 krooni transpordikulude katteks.
- Detsember – Saaremaa piimatööstus tõstab hiidlastele piimahinna 3.60ni.
- Detsember – hiidlased omandavad 0,5 mln kr kriisiabi eest Pharma Systems Eesti OÜ-lt Emmaste juustutööstuse kinnistu, et rajada oma piimatööstus.
Allikas: TÜ Hiiumaa Meierei, Maaleht
