Hiidlased saavad oma väiketapamaja
“Selleks et oma külalistele oma lambast praadi pakkuda, peaksin lamba Märjamaalt läbi vedama,” räägib MTÜ Hiiu Veis ja Lammas üks eestvedajaid Omar Jõpiselg.
“Märjamaalt saaks oma lamba kahe päeva pärast tagasi rümbana, kuid siis peab olema veel jahutusauto selle rümba veoks Hiiumaale. Selleks pole aega ja nii võtan sealt ikka mingi valmis liha.”
Veel pikema reisi teevad Hiiumaa lihaveised. Enamik neist läheb Rakverre. Teenusena saab kasvataja rümba või pakendatud liha tagasi Märjamaalt või Valgast.
Korralik lihatööstus suleti Hiiumaal juba eelmisel sajandil. Kümmekond aastat tegutses veel pidevas sulgemisohus eratapapunkt, kuni seegi kinni pandi. Sealtpeale tuleb loomi tappa mandril. Lisaks sellele, et vedu on kallis, kannatab ka liha kvaliteet.
Eesmärk pole äri teha, vaid loomapidajaid aidata
Nüüd paistab tunneli otsas valgus. LEADERi Hiiumaa Koostöökogu ja põllumajandusministeerium nõustusid rahastama Käina valda Vaemla külla tapamaja-tootearenduskeskuse rajamist. LEADER toetab ettevõtmist tänavu 130 000 euroga, põllumajandusministeeriumilt oodatakse kahe aasta peale 200 000.
Pakkumiste järgi maksab ehitus kokku üle 350 000 euro ning seadmed 127 000 euro ringis. Praegu käib ehitusplatsi ettevalmistamine, tööde algust võib oodata kuu aja pärast.
Keskus hakkab pakkuma Hiiumaa lihatootjatele loomade tapmise teenust. Lisaks tapamajale liha ka lõigatakse ja pakitakse ning plaanis on hakata tootjaid koolitama. Tootearenduskeskus looks eeldused kümmekonna uue talutoote tekkimiseks, mis laiendaks kohaliku toidu pakkumist nii poes kui toitlusasutustes. Tegu oleks mahetootega ja eriti tähtis on see väiksematele tootjatele.
Algul, kui Hiiumaa lihatootjad hakkasid uurima tapamaja ehitamise võimalusi, öeldi neile: see on äri, investeerige ise.
“Ärina ei vea kohalik lihatööstus välja ja väljastpoolt saart ükski ärimees ega pank sellega riskima ei tule,” ütleb Jõpiselg. “Pealegi ei suudaks me trügida kõrvuti 20 teise tootjaga marketite letile. Eesmärk on tekitada tugiteenused, et põllumehed saaksid oma kasvatatud loomadest lõpptoote ja tekiks kohaliku liha turg.”
Ettevõtmine tasub ära koos veisekasvatajatega
Kõige suuremat vajadust tundsid tapamaja järele lambapidajad. “Lambalihale on Hiiumaal turg olemas, eriti suvel, kui käib palju turiste – on omad kliendid ja söögikohad, kes pakuvad lambalihast roogi,” selgitab Omar Jõpiselg, kelle perefirmale Dagen Haus kuulub mitu majutuskohta üle Hiiumaa.
Esialgu taheti rajada vaid väike ühis-lambatapamaja koos lihalõikusega. Tasuvusuuring aga näitas, et veterinaarnõuded ja üldkulud on väikestel ja suurtel tööstustel samad. “Mul on aastas tappa umbes 70 lammast, aga mees on mõtet tööle võtta siis, kui päevas on 40 looma ette anda,” ütleb Jõpiselg.
Et tootekeskus end ära majandaks ja hoone saaks piisavalt koormatud, võeti eelmisel sügisel punti ka lihaveisekasvatajad. Praeguseks on liikmeid 25.
Lihaveisekasvatajaid, kes on tänu oma seltsile saanud koolituse korraliku lihalooma kasvatamiseks, on Hiiumaal järjest rohkem ja nemad seisid silmitsi täpselt sama murega: loomi on, liha tahetakse, aga vahelüli – tapamaja – on puudu.
“Oleks kohapeal tapmisvõimalus, saaks teha rohkem eri tooteid ja saada paremat hinda,” selgitab lihaveisekasvataja Toomas Remmelkoor. “Kui Hiiumaa loomad tappa Hiiumaal, saaks ka kohalikele poodidele pakkuda värsket kodumaist loomaliha. Liha on kiirestiriknev kaup ega talu mööda Eestit ringi vedamist.“
