Hiina noortalunik usub, et moodne tehnoloogia muudab põllupidamise uuele põlvkonnale piisavalt mugavaks

 (1)
Hiina delegatsioon Andre juustufarmis
Andre farmis süstiti hiinlastesse tükike juustulembust.Foto: Anni Õnneleid

TSIN Ross on noor doktorandist puuviljakasvataja, kes aitab kaasa sellele, et noored põllumajandusse uue elu sisse puhuksid. Eelmisel nädalal tutvus ta koos teiste Hiina noortalunikega Eesti ja Euroopa riikide põllumajandusega.

Tsin Rossi 18 hektari suuruses aiandis kasvavad mangod, papaiad, ananassid ning mitmed meile tundmatud eksootilised puuviljad. Hiina kõige lõunapoolseimas provintsis Hainani saarel kannavad puud vilja aastaringi, sest kuigi külmaks sealkandis ei lähe.

"Kvaliteet on hea ja nõudlus on suur. Eriti hea on hind talvel, sest enamikus Hiinast ei saa aastaringi kasvatada, kui siis ainult kasvuhoones kalli hinna eest," kirjeldab Tsin igihalja kodusaare võlusid.

Puuviljade kasvatamise juurde jõudis ta ringiga, töötades esmalt tarkvarainsenerina. Noor põllumees tunneb muret, et temasuguseid entusiaste, kes tahaksid maal töötada, on igal pool maailmas järjest vähem.

"Ma tahan oma ettevõtet arendada justnimelt selles valdkonnas ning näidata, et see on samuti viis, kuidas hästi elada. Tahan julgustada noori, et nad ennast selle valdkonnaga seoks ning loodan, et siia tuleb peagi värsket energiat juurde," ütleb Tsin.

Noored nutikalt põllule

Ülikoolis uurib Tsin täppispõllumajandust ning usub, et tehnoloogia arenedes muutub põllupidamine noortele ligitõmbavamaks. Näiteks ei taha praegu noored farmi pidada, kuid tulevikus võiksid nad lihtsa vaevaga juhtida nutikat masinat, mis raske töö nende eest ära teeb.

Seotud lood:

"Kõrgtehnoloogia võib viia selleni, et tekib üha rohkem noori farmereid. Vanad ei tea ju, kuidas uusi masinaid kasutada," ütleb Tsin. "Farmerite hulk väheneb, aga me toodame tulevikus vähemate jõududega rohkem, sest farmid muutuvad efektiivsemaks."

Oma ettevõtluses peab ta tähtsaks, et ei küsi riigilt tuge, kuigi enamik tema sõpru-tuttavaid sama raudse põhimõttega ei ole.

"Mina ei taha toetusi isegi taotleda. Tahan näha, kas ma saan ise hakkama," ütleb Tsin. "Suurem osa farmidest Euroopas ei teeni oma äriga kasumit ja elavad toetuste pealt. See pole tuleviku mõttes just hea."

Oma kahenädalasel visiidil käis ta koos teiste talunikega Euroopa Liidu ja Hiina vahelise projekti abil läbi hulga ettevõtteid Hollandis, Suurbritannis ja Eestis. Mida annab Hiina põllumeestele Euroopa põllumajandusettevõtetega tutvumine?

"Hiinas hakkasime põllumajandust arendama väga hilja. Kasulik on näha, kuidas käivad asjad Euroopas, kus seda on arendatud sadu aastaid," ütleb Tsin, kelle jaoks on maailmajagude erinev majanduslik areng vaid üks aspektidest. "Eesti erineb täielikult kõigist Hiina osadest. Kasvõi see, kui madal teie asustustihedus on."

Kuigi teatud Hiina piirkondades on maapiirkonnad kiiremini arenenud, siis suur osa riigist jõuab järgi aeglaselt. Hiinas on valdavalt pere-ettevõtted, mis on mitu korda väiksemad kui siinsed farmid. See takistab ka tehnoloogilist arengut, sest kõige parema tehnika ostmine õigustab ennast eelkõige suurte mahtude puhul.

Vaata videost, mida Hiina noored põllumehed veel rääkisid ning kuidas läks Hiina delegatsiooni külaskäik hiinlaste jaoks suhteliselt eksootilisse Andre juustufarmi:

Osta koos Maalehega praktiline käsiraamat lihtsamatest ehitustöödest hinnaga vaid 4,99 €!
Vaata lähemalt

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare