Hiinlased veavad kasvuhoonesse elektritraate: pestitsiide pole vaja ja taimed vohavad

 (1)
Hiinlased veavad kasvuhoonesse elektritraate: pestitsiide pole vaja ja taimed vohavad
Foto: Liu Binjiang

Elektriimpulsse kasutades võib puu-ja juurviljad panna paremini kasvama kui pestitsiide või väetiseid kasutades – seda järeldasid kolm aastakümmet väldanud uuringu järel Hiina põllumajandusteadlased.

Möödunud kuul avaldas Hiina põllumajandusteaduste akadeemia mahuka uuringu tulemused, kus väidetakse, et tegu on läbimurdega, mis on hakanud Hiina põllumajandust muutma.

Valitsuse rahastatud elektriviljeluse katsetes osalesid eri kliima ning pinnasetüübiga kasvuhooned kokku 3600 hektaril – Gobi kõrbest kuni Vaikse ookeani rannikuni.

Teadlased järeldasid, et tehnoloogia tõstis juurviljade saagikust 20 kuni 30 protsenti. Vajadus pestitsiide kasutada vähenes 70 kuni 100 protsenti ning väetisekasutus vähenes üle 20 protsendi.

50 000 volti õhku

Elektroviljeluse puhul kasvatati juur- ja köögivilju kasvuhoonetes, kus maapinnast kolme meetri kõrgusel jooksevad vasktraadid. Traatidest jooksevad läbi kuni 50 000 voldise pingega positiivse energia laengud. Voolutugevus on vaid paar miljondikku amprist.

"See ei tee lähedalolevatele taimedele ja inimestele absoluutselt mingit kahju," ütles üks projekti juhtidest, professor Liu Binjiang.

Teadlase sõnul tapab elekter bakterid ning viiruskandjad õhus ja mullas. Ühtlasi vähendavat see lehtedel oleva vee pindpinevust, kiirendades aurustumist.

Laetud osakesed nagu bikarbonaadid ning kaltsiumiioonid liiguvad taime sees kiiremini ning ühtlasi kiireneb süsihappegaasi neeldumine ning fotosüntees.

Seotud lood:

"Hiina on maailmast sammukese võrra ees," ütles professor. Elektriviljeluse võetakse tema sõnul Hiinas nüüd kasutusele 1000 kuni 1300 hektaril aastas.

"Enamik investeeringuid on tulnud erasektorist," ütles Liu. "Äri hakkab käima minema. Saadame tehnoloogiat ning varustust ka teistesse riikidesse nagu Holland, USA, Austraalia ja Malaisia."

Foto: Borderland Sciences

Sajandi eest tunti veel huvi

Teadlaseid on juba mitusada aastat paelunud küsimus elektri mõjust taimekasvule.

Aastal 1746 ühendas šotlane von Maimbray kaks mürdipõõsast elektrivoolu. Ta täheldas, et need hakkasid oktoobris uusi võrseid välja ajama.

Euroopas viidi läbi teisigi sarnaseid uudised, millest mõned Maimbray tulemusi kinnitasid, teised aga mitte.

Ühes Itaalias Torinos läbiviidud eksperimendis läks aga nii, et pärast väga viljakat perioodi taimed närbusid.

1902. aastal käis füüsikaprofessor S. Lemstroem Arktikas ning pani tähele, et mõned puud kasvasid virmaliste piirkonnas kiiremini kui soojema kliimaga piirkondades lõuna pool. Ta selgitas fenomeni virmaliste tekitatud loomuliku elektriga. Ta viis laboratooriumis läbi rea eksperimente oma hüpoteesi tõestamiseks ning kirjutas sellest ka raamatu.

Briti füüsik Sir Oliver Lodge, kes osales ka raadio leiutamisel, lugenud seda raamatut ning tõstnud kaheksahektarilisel nisupõllul läbiviidud eksperimendis saagikust 24 kuni 39 protsenti.

Ühtlasi viidi 20. sajandi algul Suurbritannias ja USAs veel sellekohaseid katseid läbi. Kui Briti uuringud täheldasid elektri positiivset mõju, siis USA omad mitte.

Eksperimendid olid toona üldiselt väikesed ning neid viidi läbi muutlike looduslike oludega aladel. Lisaks mõjutas tulemust ka tehnoloogia, mis sajandi eest nii täpne ei olnud. Siis ei saanud mõõta näiteks taime reaktsiooni elektrile molekulaartasandil, mistõttu jäid selgitused spekulatiivseteks. Huvi vähenes ka mineraalväetiste ning pestitsiidide levikuga, mis aitas kaasa suurpõllumajanduse võidukäigule.

Foto: Liu Binjiang

Hiina asub juhtpositsioonile

Mahepõllumajanduse levikuga naasis ka huvi elektri kasutamise vastu ning 90ndatel hakkas vastavaid eksperimente rahastama Hiina valitsus.

Pekingi ühe suurema juurviljatootja Yufa Jingnan esindaja He Feng ütles, et ettevõte on programmis osalenud aastast 2014 ning tulemused on väga rahuldavad. Kahe aastaga olla elektri abil kasvatatud juurviljad toonud 1,2 miljoni jüääni ehk 150 000 euro jagu lisatulu.

"Seadmed töötavad endiselt ning võtavad väga vähe energiat," ütles He Feng.

Kõige kallim olla tehnoloogia paigaldamine. Ilma valitsuse toeta poleks nende ettevõte saanud oma kasvuhooneid ära traadistada.

Loe veel

Üks hektar traatidega kasvuhoonet tarbib päevas ligikaudu 15 kilovatt-tundi elektrit. Võrdluseks – see on poole rohkem kui keskmine Eesti majapidamine. Kasvuhoones lõhnab nagu suvise äikesevihma järel, õhuniiskus on madal ning taimehaiguseid on vähe.

Liu Yonyi, teise elektriviljelust harrastava farmi omanik leiab, et tehnoloogia kasutamine parandaks märgatavalt Hiina toiduohutust, kuna see vähendab pestitsiidide kasutamist.

"Pestitsiidide jäägid on rahvatervisele suur oht. Elekter on palju puhtam kui kemikaalid. Valitsused peaksid elektrokultuuri revolutsiooni toetama," ütles Liu Yonyi.

Tema sõnul olid farmikülastajad süsteemi nähes intrigeeritud ning avalikkus võtaks teholoogia kiiresti omaks.

"Teoorias on asjast lihtne aru saada. Usun, et inimesed oleksid lähitulevikus nõus elektriseeritud juur- ja puuviljade eest rohkem maksma," ütles ta.

Foto: Liu Binjiang

Vett, õhku ja elektrit

Pekingi akadeemia botaanikainstituudi professor Guo Yalong ütles, et elektri mõju taimedele on kahtlemata olemas.

"Elekter on nagu õhk ja vesi osake looduslikust keskkonnast," ütles Guo, kes ise projektis ei osalenud. "Paljudel ioniseeritud osakestel taimede sees on kas negatiivne või positiivne laeng. Nii saavad nad reageerida ka inimese tekitatud elektriväljale."

Allikas: AgroNews

Maaleht maksab igal kuul ühele tellijale Eesti keskmist palka ja nii 12 kuud järjest.
Telli Maaleht ja osale tellijapalga loosimises!
Vaata lähemalt >

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare