Need olid esimesed loomad, kes pärast 20 aastat saarel ametlikus tapmiskohas eluga hüvasti jätsid. Seni tuli pudulojused kas mandrile vedada või oma tarbeks kodus veristada.

Kopli meenutab, et ta on ühe korra paarkümmend lammast auto järelkärusse pakkinud ning nad jääteed mööda Märjamaa lihatööstusse tapale viinud. Ülejäänud villakandjad on tulnud kodus veristada ja liha tuttavatele müüa. Aga ligi sajapealise põhikarja puhul on selline mässamine päris tülikas.

Pudelikael on avatud

Nüüd on Tiit Koplil plaan lasta mõned lambad teenustöö korras uues tapamajas tappa ja seejärel lihakehad kodus suitsutada ning restoranile müüa.

“Loodan, et tapamajas hakatakse ka loomi kokku ostma,” lisab ta. “Kui normaalset hinda hakkab saama, siis võiks karja suurendadagi.”

MTÜ Hiiu Veis ja Lammas juhatuse liikme Omar Jõpiselja sõnul on Vaemla tootearenduskeskuse projekt kestnud kolm aastat. “Tapamaja pandi 20 aastat tagasi kinni,” räägib ta. “Algul polnudki selle järele väga nõudlust, aga viimasel kümnel aastal on lihaloomade arv tõusnud ja on tehtud mitu katset ka tapamaja uuesti käima saada.”

Moodsa nimega tootearenduskeskuse projekti taga on MTÜ Hiiu Veis ja Lammas, kus 27 liiget.

Peamiselt lamba- ja veisekasvatajad, aga ka mõned kaupmehed ning toitlustajad. Enamik toetas rahaliselt, et saada kokku 10 protsenti 450 000 eurot maksma läinud investeeringu omaosalusest. Ülejäänud summa tuli LEADERi ja põllumajandusministeeriumi kaudu.

Lisaks loomade tapmisele on Vaemlas ka seadmed lihalõikuse ja -pakendamise jaoks. Majandaja leidmiseks tehti kevadel konkurss ja selle võitis OÜ Hiiumaa Lihatööstus.

“Kasvatajatel on kontroll lepingute kaudu,” selgitab Jõpiselg. Lisaks on kohalikele loomapidajatele tagatud kindlad teenuse hinnad.

Kuna Hiiumaal on palju looduslikku rohumaad, on tingimused lihaloomade kasvatamiseks head. Nüüd tuleb vaid liha väärindada. “Oleme pudelikaela lahti teinud − looma saab lihaks teha kodusaarel. Edasi on loomapidajatel juba endal võimalik edasi tegutseda, näiteks liha suitsutada või vorstiks teha ning suvitajatele pakkuda,” hindab eestvedaja tapamaja valmimist.

Lähipäevil loodab tootearenduskeskus saada mahetunnustuse. Ulukiliha töötlemise tunnustus on juba olemas.

Sihikul eksporditurud

Hiiumaa Lihatööstuse juhatuse liige Olavi Liblik ütleb, et tapamaja võimsus on 10 suurt looma või 40 lammast vahetuses. Lisaks teenustööle on plaanis ka loomi kokku ostma hakata. Kuna singi või vorsti valmistamiseks tootearenduskeskuses seadmeid ei ole, tuleb liha müüa pakendatud tükkide või hakklihana.

“Hiiumaa veist ja lammast on meil plaanis spetsiaalse etiketiga märgistada ja propageerida,” avalikustab Liblik edasisi plaane.

Samas näeb ta peamist turgu piiri taga. “Üritame eksporditurule minna, kuna Eestis on kvaliteetse liha hind kõrge, inimeste ostujõud aga madal,” lisab Liblik. Praegu läbirääkimised käivad, aga kui plaanid teoks saavad, jääb Hiiumaa lammastest ja veistest väheks ning Läänemaalt plaanitakse üle mere loomi juurde tooma hakata.



Liikuv tapamaja jõuab peagi Eestisse

Aastaid oodatud mobiilne tapamaja on põllumajandusministeeriumi rahatoel Soome tehases valmis ehitatud ja ootab reisi siiapoole lahte.

“Lähema kuu jooksul toome ära,” lubab talupidajate keskliidu peadirektor Kaul Nurm. Võimsus on veoautoga liigutataval tapamajal 40 lamba või 8−10 veise jagu päevas. Samas tõdeb Nurm, et sellega ei hakata ühe loomapidaja hoovist teise sõitma, et pudulojuseid teise ilma saata.

“Talust tallu rändamine läheb natuke liiga kalliks,” selgitab ta. Pigem ollakse valmis peatuma teatud piirkondades kokkulepitud kohtades ja loomad tuleks siis sinna tuua.

Liikuva tapamaja vajadust on Kaul Nurme sõnul praegu raske prognoosida. Kolm aastat tagasi, kui selle projektiga alustati, oli vajadus suur, sest loomi polnud kusagil tappa.

Nüüd on ekspordivõimalused asjad vastupidi pööranud. “Praegu on küsimus selles, kust loomi saada. Türklased viivad ju kõik välja,” märgib projekti vedaja. “Olukord ei ole väga soodne.”

Kõigele vaatamata on plaan liikuvas tapamajas sel aastal proovitöö ära teha ja uurida, kui palju sellele nõudlust oleks. Kui meeskond peale palgata, siis on vaja piisavalt tööd, et kulud tasa ja palgad välja teenitud saaksid. Samas on teada, et lambad ja lihaveised saadetakse tapale peamiselt sügisel, nii et eraldi küsimus on, kuidas töötajatele aasta läbi töö tagada.

“Eks tuleb testida, kuidas toimib,” märgib Kaul Nurm. Kuna TÜ Eesti Mahe on taluliidu liige, siis lihakehade edasine töötlemine ja turustamine on plaanis nende abiga.