Hiiumaale saabus kuninglik pull
“Ise ma kuningaga sõber pole, pulli valis välja kuningliku karja mänedžer Sten Olle Johansson,” seab Tõnu Kaptein kohe õiguse jalule. “Oleme teinud üle kümne aasta rootslastega koostööd ja palusime neid meile hea pull leida.”
Sobiv pull leiti Rootsi kuningaperele kuuluvast farmist. See on mahefarm, kus peetakse lihaveiseid. Peamiselt on seal simmentali ja aberdiin anguse tõugu veised. Farmi maid on 2200 hektarit, peamiselt poollooduslikud rohumaad ja rannaniidud. Farmis elab 250 ammlehma.
Kaptein selgitab, et esialgu otsisid nad pulli Eestist, käies läbi mitu meie paremat angusefarmi. Sobiva vanuse ja omadustega noorpulli Eesti turult tol hetkel ei leitud, seda enam et üks tingimus oli ka pärinemine mahefarmist. Nii tuligi kiigata piiri taha.
Asjaajamisel tuli appi Liia Rosenberg MTÜst Arhipelaag. Pulliost otsustati kahe kuu eest ning 21. mail saabus Nalle koos 11 teise Rootsist toodud pulliga Eestisse. Samast partiist tuli Hiiumaale veel üks pull, kes elab Kassaris Ado-Tooma talus.
Kontaktid, mis päädisid pulliostuga, tekkisid 1998. aastal. Just siis sai alguse Maailma Looduse Fondi ja Rootsi riigi ellu kutsutud Väinamere projekt. Muu hulgas rahastasid rootslased loomade ostu Eestisse selleks, et tuua sobivad lihaveisetõud meie rannakarjamaid hooldama. Esialgu hõlmas projekt Hiiumaalt Käina–Kassari piirkonda, Matsalu ja Vormsit.
Tänu sellele hakkasid Eesti rannakarjamaadel rohtu ja oksi näksima esialgu šoti mägiveised, kes nüüdseks on suuremas osas vahetatud kiiremakasvuliste herefordide vastu. Aberdiin anguse tõu sissetoomine on nende piirkondade lihaveisekasvatuses samm edasi.
Tõnu Kapteinile kuuluv OÜ Adoranna kasvatas 2002. aastani piimakarja. Nüüd on ristamise teel täielikult üle mindud lihaveisekasvatusele ning uute pullide karja toomise mõte on parandada liha kvaliteeti.
