Hinnatõusu pole kahjuks oodata
Kui võrrelda aasta algusega, ei ole saepalkide ja kasevineeripaku hinnalangus olnud suur. Küll ei saa sama ütelda paberipuidu kohta, mis oli siis erakordselt kõrge hinnaga - nüüd on hinna kukkumine olnud märgatav.
Suvel küttepuidu kokkuostu alustanud Väo kombijaam mõjub küttepuidu hinnale kindlasti stabiliseerivalt. Väo on alustanud kütteks ka hakke kokkuostmist.
Laod täis ja töö otsas
Juba oktoobris mõjutas puiduhindasid alanud majanduskriis. Mullu samal ajal nappis tooret ja hinnad kerkisid väga kõrgele, kuid tänavu on ettevõtete laod tooret täis. Eelkõige on põhjuseks kahanenud nõudlus paberitööstuses ja ehituses.
Ümarmaterjali hinnalangust lähiajal on prognoosinud ka soomlased. Vaadates meie metsamaterjali suurima müüja RMK hinnagraafikuid, on ka need tänavu teisel poolaastal enamiku sortimentide osas stabiilses languses. Siiski on RMK suutnud 9 kuuga müüa puitu keskmiselt 8,3% kallimalt kui mullu! Oma roll on siin kindlasti turu kõrgpositsioonilt sõlmitud lepingutel.
Hetkel on ajutiselt katkestanud vineeripaku vastuvõtmise Otepää vineeritehas, kuna laovarud on suured. Kehra tselluloositehas seisab, mõjutades negatiivselt madalama kvaliteediga okaspuu-paberipuidu müüki.
Imavere saeveski kavandab tootmismahu vähendamist 20-25%, mis suurendab saepalgi pakkumist turul ja surub hinda alla.
Saeveskile on eelkõige probleemiks saematerjali nõudluse langus ELis, Jaapanis ja USAs. Eesti siseturul hinnati oktoobriks saematerjali hinnalangust 10-15%, võrreldes aasta algusega (Puumarketi andmed).
Järgmiseks kvartaliks võiks prognoosida hinna püsimist või küttepuidu väga kerget hinnatõusu, millele avaldavad kindlasti kaudset mõju nafta ja gaasi hinnad. Nafta hind on tugevalt langenud, aga gaasi hind tavatarbija jaoks kasvab. Kindlasti mõjub küttepuidu hinnale ka lähenev talv, mis prognooside järgi tuleb külmem kui eelmine.
Loomulikult peaksid nõudlust suurendama rajatavad kombijaamad - huvi küttepuidu ostmise järele peaks mullusega võrreldes kasvama.
Siiski ei ole olukord siingi pilvitu - oktoobris teatati AS Hansa Graanuli pankrotist. Teise poolaasta algusest on tehas seisnud.
Paberivajadus kahaneb
Soome metsainstituudi Metla uurija Lauri Hetemäki 2015. aastaks tehtud prognoosid paberipuidu ja hakke vajaduse vähenemisest on juba tõeks saamas. Soome paberi ja kartongi tootmise kapatsiteet on vähenenud, peamiselt paberitehaste sulgemise tõttu, rekordtaseme 15,5 mln tonnist 1,5 mln võrra.
Elektroonilised sidevõimalused vähendavad algul ajalehe-, siis kvaliteet- ja lõpuks ka ajakirjapaberi vajadust. Selline tendents ilmneb selgesti Põhja-Ameerikas. USAs kasutatakse ajalehepaberit ühe inimese kohta sama palju kui Teise maailmasõja ajal.
"USA olukord sunnib kanadalasi viima oma paberi Euroopa turule, kus konkurents suureneb, Euroopas jätkub paberitootmise vähendamine," hoiatab Hetemäki.
Rahvusvahelistel turgudel toimuvat vaadates võib tõdeda, et mitme kontserni kahjumid on, võrreldes eelmise aasta sama ajaga, kahanenud. Kontsernid on teinud ümberkorraldusi, vähendanud püsikulutusi ja tõstnud toodangu hinda. Neid hakkab kindlasti alla suruma üleüldine tarbimise vähenemine.
Septembris teatas Stora Enso, et koondab 1700 töötajat, teiste seas ka suletava Paikuse saeveski töötajad. UPM sulgeb veel tänavu Kajaani paberitööstuse ja Tervasaari tselluloosivabriku. Aastail 2009-2010 vähendatakse töötajate arvu 1600 võrra.
Kindlasti mõjub ümarpuidu hinda alandavalt Venemaa sõnum, et 1. jaanuarist kavandatud tollimaksude tõus lükatakse edasi.
Tõenäoliselt ei ole siin tegu murega meie või Soome puidutööstuse pärast, vaid eksporditulude vähenemisega ja suhteliselt madalale langenud naftahindadega.
Kokkuvõtteks: lähiajal enamiku sortimentide osas hinnatõusu oodata ei ole.
Allikas: www.eramets.ee
Kundas on ladu täis
Estonian Celli Kunda haavapuitmassitehast paberihaavaga varustava firma Nor-Est Wood piirkonna direktor Margus Lepik kinnitas Metsalehele, et kuuldus, nagu Kunda tehas praegu tooret ei ostaks, vastab tõele.
"Meil on ladu täis. Loodetavasti uuel aastal on võimalik jälle ostma hakata," ütles Lepik. Küll ei ole tehas peatanud tarneid RMKst, kellega on kestvusleping, mis näeb ette ka turuhinnast madalamat puiduhinda.
Üks põhjus, miks tooret jätkub, on see, et tehas ei tööta täisvõimsusel, ent peamiseks põhjuseks pidas Margus Lepik asjaolu, et Nor-Est Woodil õnnestus võita Läti riigimetsa enampakkumine, pealegi hea hinnaga.
"Venemaalt pole me viimasel ajal paberihaaba ostnud, kuid Lätiga on head kontaktid. Eesti turuga võrreldes on Läti turg palju paindlikum ja ka soodsama hinnaga," ütles Lepik, lisades, et lätlased saavad seda endale lubada, kuna Läti riik on andnud oma metsaomanike puidumüügitehingutele tulumaksuvabastuse.
