Hipodroomil võisteldakse ratsatraavis

                     
hobune

Neljapäeval, 30. juunil algusega kell 18 toimub Tallinna hipodroomil esimene Monté-jooks Eestis. Osalema on oodatud puhtatõulised eesti tõugu hobused.

Monté-jooks on ratsatraav, kus kogu distantsi peavad ratsanik ja hobune läbima traavis. Võrreldes galopiga säästab aeglasem tempo hobuseid ning ka traumade oht on väiksem.

Ratsanikult nõuab aga traavi sõitmine suuremaid oskusi kui galopi kihutamine. Traavides tuleb hobust kogu 1100 meetrise distantsi vältel kindlalt ja oskuslikult kontrolli all hoida. Tempot reguleerib ratsanik, mitte hobune.

Distantsi vältel on lubatud neli galopile minekut, kuid kokku mitte rohkem kui 200 meetri ulatuses.

Soomes on ratsatraav juba aastaid populaarne soome hobuse võistlusala, see on sobilik ja jõukohane ka eesti tõugu hobustele.

Tallinna Hipodroom paneb välja auhinnafondi ning kaugemalt maapiirkondadest tulijatele makstakse 20 eurot transporditoetust. Osavõtusoovist tuleb teatada kuni 28. juunini e-kirja teel aadressil inge@hipodroom.ee.

Logi sisse

Logi sisse kasutades oma
Facebooki, Twitteri või Google'i kontot või e-posti aadressi.


Nimi
Kommenteerimistingimused

Maamajandus - viimased uudised
Kes on Eesti ebaküdooniakuningas?
31. oktoober 2014 07:54
Kes on Eesti ebaküdooniakuningas?
Tartu linna piiril elav Valdur Soop on tõenäoliselt Eesti suurim ebaküdooniakasvataja.
Eestis kasvatatakse ebaküdooniat ehk põhjamaist sidrunit
vaid mõnel hektaril, kuid Lätis on see tõusev trend.
Mets on vaese mehe kasukas ja rikka mehe rahakott. Aga kes on rikas?
Lisaks pelgupaiga pakkumisele on mets eestlastele läbi aegade ka tõhusat leivakõrvast andnud. Tänavune rohke seeneaasta meelitas metsa needki, kes sinna ehk muidu teed ei leia.
Metsaelukate horde aitab ohjes hoida jaht ja ainult jaht
Õpitud erialalt küll ornitoloog ja bioloog Olav Renno on loodusega sina peal, eriti mis puudutab metsaelukaid. Ta usub, et peamiselt metsakahjustusi tekitavaid sõralisi peaks meie metsades olema mitu korda vähem. Aga ega siin muu eriti aita kui küttimine.
Metsaomanikud on teadupärast püsti hädas igasuguste metsaelukatega, kes arvavad, et värskelt kasvama pandud puulapsed on nende jaoks loodud toidulaud, mis kiiresti tuleb lagedaks süüa.