Hipodroomil võisteldakse ratsatraavis

                     
hobune

Neljapäeval, 30. juunil algusega kell 18 toimub Tallinna hipodroomil esimene Monté-jooks Eestis. Osalema on oodatud puhtatõulised eesti tõugu hobused.

Monté-jooks on ratsatraav, kus kogu distantsi peavad ratsanik ja hobune läbima traavis. Võrreldes galopiga säästab aeglasem tempo hobuseid ning ka traumade oht on väiksem.

Ratsanikult nõuab aga traavi sõitmine suuremaid oskusi kui galopi kihutamine. Traavides tuleb hobust kogu 1100 meetrise distantsi vältel kindlalt ja oskuslikult kontrolli all hoida. Tempot reguleerib ratsanik, mitte hobune.

Distantsi vältel on lubatud neli galopile minekut, kuid kokku mitte rohkem kui 200 meetri ulatuses.

Soomes on ratsatraav juba aastaid populaarne soome hobuse võistlusala, see on sobilik ja jõukohane ka eesti tõugu hobustele.

Tallinna Hipodroom paneb välja auhinnafondi ning kaugemalt maapiirkondadest tulijatele makstakse 20 eurot transporditoetust. Osavõtusoovist tuleb teatada kuni 28. juunini e-kirja teel aadressil inge@hipodroom.ee.

Logi sisse

Logi sisse kasutades oma
Facebooki, Twitteri või Google'i kontot või e-posti aadressi.


Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare

Maaleht - viimased uudised
Tartumaa viljakasvataja Kaino Lopp (vasakul) pärib  Syngenta esindajalt Kaupo Suigult, miks tänavu põllul pritsimiskahjustused tekkisid.
Tartumaa viljakasvataja Kaino Lopp (vasakul) pärib Syngenta esindajalt Kaupo Suigult, miks tänavu põllul pritsimiskahjustused tekkisid.
Kuigi viljapõllud näevad head välja, võib saak jääda ebaühtlaseks külmast tingitud pritsimiskahjustuste tõttu. Soojade saabudes asusid tegevusse röövikud.
Lüpsjad varem pensionile? (5)
4. juuli 2015 12:01
Rita Mandel leiab, et lüpsjad võiks küll varem pensionile saada, sest uneaja vähesusest tingitud väsimus hakkab tervise peale.
Rita Mandel leiab, et lüpsjad võiks küll varem pensionile saada, sest uneaja vähesusest tingitud väsimus hakkab tervise peale.
Ajal mil pensioniiga aastatega vaid tõuseb, võiks raske lüpsjatöö tegijad siiski varem pensionile saada,
leiab ühes Põlvamaa talulaudas lüpsjana leiba teeniv Rita Mandel.
Tammekäära talu agronoomist perepoeg Jaak Soosaar kasvatab põlduba teist aastat. Kui mullu kasvas põlduba 540-l, siis tänavu laiub see kultuur 650 hektaril.
Tammekäära talu agronoomist perepoeg Jaak Soosaar kasvatab põlduba teist aastat. Kui mullu kasvas põlduba 540-l, siis tänavu laiub see kultuur 650 hektaril.
Kui raps jõudis kunagi Eestisse rahakultuurina, siis põldoa juurutajad tõstavad esile keskkonnahoidu: muldade rikastamist ja lämmastiku sidumist. Põlduba peetakse heaks eelviljaks ja loomasöödaks.