Hispaania: kõige olulisem risk seakatku levimisel peitub inimestes
Poola juhtivate veterinaaride sõnul on sigade Aafrika katkuga võitlemine raskendatud, sest idapoolsed naaberriigid ei jaga olulist infot või annavad seda väga lünklikult, mistõttu rakendatavad meetmed ei pruugi anda soovitud tulemusi.
Suurimaks riskiallikaks on Poolas mõne seaga väikemajapidamised. Kui talunik oma seakasvatuse likvideerib, maksab riik talle iga sea eest kompensatsiooni 140 eurot. Kokku on Poola praeguse väikeste seafarmide sulgemiseks planeerinud miljon eurot.
Kõigis Balti riikides ja Poolas on välistatud nn mahe seakasvatus, kus sead saavad vabalt väliaedikus ringi liikuda. Samas on selline tootmisviis mõnes EL riigis tõusev trend ning väga raske on farmereid veenda sellise kasvatusviisi kõrges riskiastmes seoses sigade Aafrika katkuga.
Näiteks Soomes on laialt levinud metssigade kasvatamine väliaedikutes-farmides (umbes 1000 metssiga).
Eesti, Läti, Leedu ja Poola ühiseks probleemiks on väiketootjad, kes jätkavad tootmist bioohutusnõuetele mitte vastavates farmides. Paljude selliste tootmiste üle puudub ka tõhus kontroll, sest neid pole veterinaarametite registrites.
Senimaani on kõikide riikide farmerite suurimaks hirmuks müügipiirangute tsooni sattumine, sest see toob kaasa suure majandusliku hävingu ja mõnikord ka farmi likvideerimise või pankroti.
Ühine arvamus suurimatest ohtudest Balti riikides ja Poolas on järgmine:
- väiketootjad on nigela või olematu bioohutusega;
- metssigade suur populatsioon;
- tsoonipiirangud sealiha müügile.
Hispaanial tuli seakatkuga rinda pista juba aastal 1962 ning see sulges sealiha ekspordi 27 aastaks. Esimene partii eksporditi taas alles 1989. aastal, kuigi katk oli likvideeritud juba 1985. aastaks.
Hispaania olukorra tegi lihtsamaks metsa puudumine ja sisuliselt olematu metssigade populatsioon. Seega oli neil üks oluline riskifaktor vähem. Samas oli tollel ajal palju mõne seaga väiketalunikke, kelle farmid oli vaja riiklik veterinaarametkonna poolt kaardistada.
Selleks, et neid farme kaardistada, kontrollida ja sulgeda, loodi riiklikul tasandil 60 spetsialistide meeskonda. Tõhus monitooring ja riiklikul tasemel kehtestatud ranged normid ei jätnud võimalust n-ö hallile alale ja katkust saadi jagu.
Senimaani on Hispaania esindaja veendunud, et kõige olulisem risk katku levikul on inimfaktor, kellel puudub otsene kogemus metssigade populatsiooniga.
Allikas: sealiha nõuandev komitee, Copa-Cogeca sealiha töögrupp
