Hobby Halli kiirkompostril läks maarammu töötlemiseks kolm aastat
Ninna tungis mõnus, hästi läbiküpsenud komposti lõhn. Kolme aasta jooksul valminud mullarammu tuli rohelise kompostri kõhust neli kärutäit. Sellest jagus nii aeda lillepeenardele kui ka köögiviljamaale.
Keset Tabiveret elav Endla Suvi tunnistab, et kui hoolega otsida, siis ehk leiaks ka tuttavate tuttavate kaudu sõnnikut. "Meie väikeste aialappide häda on see, et kui sõnnikukoorem tuleb, siis pritsib pool küla täis," lausub ta. "Aga loomapidamine on samuti peaaegu ära kadunud."
Seetõttu jäigi kolm aastat tagasi Hobby Halli kataloogis kiiret kompostmulda lubav komposter talle silma. "Näeb hea välja ka," räägib naine reklaami ohvriks langemisest. "Pealegi saan sinna niidetud muru, riisutud lehed ja sügisel üle jäävad õunad silma alt ära panna." See ongi peamine põhjus, miks ta on oma ostuga rahul.
Lubatud kiire komposti asemel tuli aga esimesi vilju oodata kolm pikka aastat. Eelmisel kevadel polnud aiajäätmed veel piisavalt kõdunenud.
Maheveiste sõnnikut saab, tulge vaid järele
Tänavu on peenarde kohal küürutamas rohkem aednikke ja ka aiavilja pannakse koduaedadesse maha varasemast enam. Kuid priske saagi saamiseks tuleb taimedele toitu anda. Oma aiast tahaks saada ikka mahedalt kasvatatud vilju, mineraalväetisi mitte kasutada. Suur osa aiapidajaid peab mullaviljakuse tõstmisel leppima Endla Suve kombel kodukootud kompostiga.
Eesti vanasõnad ütlevad küll, et maa nutab, kui ta jääb sõnnikuta, ja et sitt on leiva ema. Sõnnikut saada on aga keeruline. Enamik suurfarme on läinud üle lägale ning lägapütti värava taha ikka ei kutsu. See haiseb. Kõvasti. Kui Tartu lähistel põldudel käib kevadine läga laotamine, tunneb seda Raekoja platsil ka nohuse ninaga inimene.
Korralikku käärinud sõnnikut leiab sügavallapanul peetavate lihaveiste juurest.
"Olen kuulnud, et sõnnikut pole saada. Mul on seda küll ja rohkemgi veel," lausub Lääne-Virumaal mahedalt lihaveiseid kasvatav Hillar Pulk, lisades, et küsimus on transpordis. "Söödakäruga ei taha seda vedada. Kellel on oma transport, tulgu järele!"
Sõnnik on põllumehe kuld
Pärnumaal tegutsev Tammaru farm on teinud sõnnikumüügist eraldi sissetulekuallika. Pärast moodsa lauda ja lägahoidla valmimist jäi vana sõnnikupatarei seisma. Nüüdseks on selle sisu korralikult kõdunenud ning 40liitristesse kottidesse pakkimise järel turustamiseks sobilik. Väärt kraami veetakse laiali üle poole Eesti ja müüakse hinnaga 50-75 krooni kott.
Sõnnikupatarei toodangut on müüdud 5-6 aastat ning seda jagub veel sama kauaks. Tekkinud on püsikunded, kes Tammaru farmi sõnniku proovimise järel on seda järgnevatelgi aastatel ostnud.
Kes tahab peenrasse või kasvuhoonesse tõeliselt kuuma kraami, sel tuleb kiigata hobusesõnniku järele. "Hobusesõnnik on erinevalt veisesõnnikust kuum ning hakkab kohe mõjuma," ütleb Kilingi-Nõmme kandis Lettika talus 13 hobust pidav Ave Kutsar.
Sõnniku müügiga katsetavad nad tänavu esimest aastat, sest sellise hulga loomade puhul kipub seda palju kätte jääma. Kutsar lubab Pärnu- ja Viljandimaal auto järelkäruga tellitu kohale tuua.
Voore tallid Märjamaal on aga astunud sammukese edasi ja toppinud sõnniku kotti. 65 krooni eest saab 30liitrise koti puhast või 50liitrise turbaga segatud hobusesõnnikut. Vähemalt 10 koti ostmisel on transport Tallinna piires ja Saue vallas tasuta.
Kanakaka komposti kulub vähe
Talleggi kanade väljaheidetest valmistab OÜ Workshop kanakaka komposti.
"See ei ole kompost, vaid pigem väetis," manitseb Riina Kurval Workshopist aiapidajaid üleväetamise eest. "Kanasõnnikus on peale lämmastiku ka kaltsiumi, kaaliumi ja fosforit." Aiavilja kasvatamisel kulub sellist väetist sajale ruutmeetrile 20-25 liitrit.
Poodides on kanakaka kompost müügil 10liitristes kottides, aga Tallinnas Väike-Ameerika ja Tehnika tänava nurgal asuvast ettevõttest kohapealt saab ka 45liitriseid kotte, mille hind 180 krooni.
Teistest sõnnikukäitlejatest eristab Workshoppi see, et nad valmistavad komposti siseruumides spetsiaalse masinaga. "See on küllaltki ebameeldiv, haisev protsess," ohkab Riina Kurval kurvalt. "Igal aastal mõtleme, et lõpetame ära, aga rahvas küsib nii väga, et oleme ikka jätkanud."
Elevandisõnnik on kõige odavam
Peale kodumaiste loomade-lindude sõnniku võib aias kasutada ka hulga eksootilisemate neljajalgsete toodangut. Tallinna Loomaaias kogutakse hoolega kokku elevantide, kaamelite, ninasarvikute ja teiste elanike väljaheited ning valmistatakse neist taimede toidulauda rikastav kompost.
"Elevant käib 17-19 korda päevas kakal ja seda tuleb korraga 10 kilo," räägib kompostimise eest vastutav Dimitri Pšenitšnõi. Elevandid on Tallinna Loomaaias kõige suuremad sõnnikutootjad, kolme peale tehakse seda 600 kg päevas ja ligi 220 tonni aastas.
Varem veeti kogu sõnnik prügimäele, aga arvestades ladustatavaid tonne, läks see väga kalliks. Siis tehti kompostimisväljak, kus suurtes aunades valmib rammus kompost kaks aastat.
Algul mõeldi komposti kasutada loomaaia lillepeenardel, aga kuna seda jäi üle, otsustati ka müüma hakata. Nõudlus on üle ootuste suur.
Eksootilise sõnnikukomposti hind on 449 krooni kantmeetri eest. Neli kantmeetrit mahutava veoautoga viiakse tellitu kuni 30 km kaugusele Tallinnast. Kohaleveo eest tuleb aiapidajal välja käia 250 krooni.
Dimitri Pšenitšnõi jahutab selliste aednike indu, kes loodavad elevandisõnnikuga hiigelsuuri kapsaid või arbuuse kasvatada. "Tegime analüüsid ja tavalise kompostmullaga võrreldes erilist vahet ei ole," tõdeb ta. "Lihtsalt aiapidajal on huvitav teada, et tegu on elevandi, mitte kohaliku lamba või veise sõnnikuga."