„Põhja-Eestis on rohkesti põuakartlikke muldi, mis ei ole mõnel kasvuaastal kartulile sobivad, nii juhtus ka tänavu: saagikus jäi keskpäraseks, sest osa mugulaid ei kasvanud koristusküpseks,“ räägib kartuliteadlane Luule Tartlan.

Kõige rohkem tekitas teadlases hämmastust aga see, et tänavu jäid mitmed väiksematel pindadel kartuleid kasvatavad tootjad oma saagist hoopis ilma, nimelt oli traatuss kartulist nii tugevasti läbi närinud, et enam süüa ei kõlba.

„Tänavu oli mitmeid neid väikesi kasvatajaid, kel läks kehvasti, paaril kasvatajal olid traatussid absoluutselt igas mugulas sees. Nii et on neid peresid, kes oma väikeselt lapikeselt ei saa traatussi tõttu ühtegi kartulit –see oli ka mulle üllatus,“ teatas Tartlan. Ta lisas, et osa hobikasvatajaid jäi saagist ilma ka põua tõttu.

Suuremad tootjad, kes mahepõllunduse asemel kasutavad taimekaitsevahendeid, on kartulisaagiga enam-vähem rahul.

„Kartul kasvas kenasti, ainult et kolmandik saagist on hoopis pisikesed mugulad, mis kõlbavad pigem seemnekartuliks,“ teatab AS Sagro juhataja Kalle Reiter Harjumaalt.

„Varajased sordid ei andnud mul head saaki, andsid hoopis hilisemad sordid,“ hindab kartulikasvataja Kalle Hamburg Raplamaalt oma saaki mullusest umbes neljandiku võrra väiksemaks.

Luule Tartlani hinnangul said paremaid tulemusi need kasvatajad, kes seemnekartuli eelidandasid või tegid iduäratust ja panid kartuli aprilli lõpus - mai alguses maha, sest maikuu oli sel aastal kartulikasvuks väga soodne.