Hobuseblogi: noore hobuse loomulikku liikumist peetakse sageli hullumeelseks lendamiseks

 (1)
                     
Hobuseblogi: noore hobuse loomulikku liikumist peetakse sageli hullumeelseks lendamiseks
Foto: Ago Ruus

Liigagi tihti võib kuulda väidet, et minu hobune näitab uhket traavi vaid vabalt koplis. Mis takistab teda sedasama ka sadulas näitamast? Enamasti on takistajaks ratsanik, vahel ka mõni muu tegur, näiteks sadul.

Selleks, et hobusel üleüldse oleks võimalik ratsaniku all lennukalt ja tugeva tagaotsa tõukega liikuda, tuleb tema füüsis selleks ette valmistada. Ja seda ei saa teha töntsa-töntsa traavi lastes või libiseva ratsmega hobust kahekorra kokku kangutades ja kannusega peale sudides. Hobune peab saama liikuda talle omaselt suurelt ning tal tuleb seda ka lubada teha.

Võib üsna julgelt väita, et enamus ratsanikke peab noore hobuse loomulikku liikumist hullumeelseks ja kontrollimatuks lendamiseks. See pole sugugi nii ja sellega harjub. Hiljem, kui hobune on saavutanud jõu, millega end kanda ja julgeb end avada, suudab ta end ka koondada. Seda ei suuda aga kunagi hobune, kes on sunnitud alati liikuma jäigas, allasurutud liikumises.

Sellest, kuidas nõuda oma hobuselt suur, vaba ja lennukat liikumist, loe eesti hobuse blogist.

Logi sisse

Logi sisse kasutades oma
Facebooki, Twitteri või Google'i kontot või e-posti aadressi.


Nimi
Kommenteerimistingimused

Maamajandus - viimased uudised
Riik saab hakata Nabalas maid välja ostma
Üks tuntumaid Nabala kaitseala loodusnähtusi on Tuhala nõiakaev, mille tõttu muudeti ka Rail Balticu trassi asukohta, on keelustatud kaevandamist ning kehtestatud teisi piiranguid.
Valitsus andis Nabala-Tuhala looduskaitseala loomisele rohelise tee, mis võimaldab nüüd riigil hakata sealsetelt maaomanikelt nende majandamiskeelu tsooni jäävaid maid välja ostma.
Kaitsealade rohkus piirab juba tõsiselt omandi kasutamist
Haanja valla mees Kalju Kalk jäi looduskaitsesaaga hammasrataste vahele 2006. aastal, kui selgus, et lõviosa tema metsast asub loodaval kaitsealal. Nüüd puud mädanevad, sest saega metsa minemisele ei saa mõeldagi.
Maaomanikud peavad hüvitisi kaitsealade alla jäävate eramaade eest ebaloomulikult väikeseks ja on seda meelt, et uusi kaitsealasid luuakse sageli kergekäeliselt.
Odav hind teeb piimatootmisele lõpu
OÜ Abaja Farm juhataja Kalle Adler lõpetas piimatoot- mise, kuna vana lauda ja lüpsi- süsteemi asendamine kaasaegsega on praeguse piima- hinna tõttu võimatu.
Piima omahind on Eestis keskmiselt 30 senti, tootja saab 25.
Eritoetus piimatootjatele: lehma või kvoodi kohta?
Praegu pole veel selge, kas seitse miljonit eurot eritoetust jaotatakse piimakvoodi või piimalehmade arvu peale.
Euroopa Komisjon otsustas toetada Vene embargo all kannatavaid Baltimaade põllumehi.
Välismaa metsakaja
27. november 2014 05:15
Udu Viimsis, Pirital
Pilt on illustreeriv
Eesti metsakaja
27. november 2014 05:15
Tarvastu vald
Pilt on illustreeriv
Kaheksa aastat robotlüpsi õigustab ennast
Endel Albin oli esimene julge piimakarjakasvataja, kellel jätkus söakust 2006. aastal lüpsirobotitega katsetama hakata. Nüüdseks on robotitele kulutatud raha enam-vähem tagasi teenitud, seadmed aga töötavad ikka nagu kellavärk.
Esimesed lüpsirobotid jõudsid Eesti farmidesse 2006. aastal. Nüüdseks küünib siinmail töös olevate robotite arv paarisajani, robotiseeritud on poolsada lüpsilauta.
Viljelusvõistlused andsid tagurpidi tulemuse
Viljelusvõistlus on oma eluõigust tõestanud Soomes 20, Eestis 10 ja Lätis 5 aastat. Läti võistluse lõpupidu peeti eelmisel nädalal Rumene lossis.
Tänavusel viljelusvõistlusel said lätlased kehvemaid saake kui meie, soomlased aga paremaidki.