Hobuseblogi: noore hobuse loomulikku liikumist peetakse sageli hullumeelseks lendamiseks

 (1)
                     
Hobuseblogi: noore hobuse loomulikku liikumist peetakse sageli hullumeelseks lendamiseks
Foto: Ago Ruus

Liigagi tihti võib kuulda väidet, et minu hobune näitab uhket traavi vaid vabalt koplis. Mis takistab teda sedasama ka sadulas näitamast? Enamasti on takistajaks ratsanik, vahel ka mõni muu tegur, näiteks sadul.

Selleks, et hobusel üleüldse oleks võimalik ratsaniku all lennukalt ja tugeva tagaotsa tõukega liikuda, tuleb tema füüsis selleks ette valmistada. Ja seda ei saa teha töntsa-töntsa traavi lastes või libiseva ratsmega hobust kahekorra kokku kangutades ja kannusega peale sudides. Hobune peab saama liikuda talle omaselt suurelt ning tal tuleb seda ka lubada teha.

Võib üsna julgelt väita, et enamus ratsanikke peab noore hobuse loomulikku liikumist hullumeelseks ja kontrollimatuks lendamiseks. See pole sugugi nii ja sellega harjub. Hiljem, kui hobune on saavutanud jõu, millega end kanda ja julgeb end avada, suudab ta end ka koondada. Seda ei suuda aga kunagi hobune, kes on sunnitud alati liikuma jäigas, allasurutud liikumises.

Sellest, kuidas nõuda oma hobuselt suur, vaba ja lennukat liikumist, loe eesti hobuse blogist.

Logi sisse

Logi sisse kasutades oma
Facebooki, Twitteri või Google'i kontot või e-posti aadressi.


Nimi
Kommenteerimistingimused

Maamajandus - viimased uudised
Kahjureid ja lesti tuleb korralikult tõrjuda
Näriliste tõrjeks võib tellida spetsialistid vastavatest firmadest või koolitada selleks välja keegi oma personalist.
Teravilja osatakse meil hästi kasvatada, kuid saagi säilitamisel tuleb sageli ette tõsiseid probleeme, sest hoiuruumid on selleks halvasti ette valmistatud.
2014 – hea saak, aga kehv hind (4)
23. november 2014 10:00
2014 – hea saak, aga kehv hind
Saimre Vilja­kasvatuse OÜ agronoom Tõnis Riisk saavutas rapsi­- sordiga ’Visby’ esimese koha nii rapside arvestuses kui tulukuses. ’Visby’ puhul on tegemist saagika ja talvekindla hübriid­- sordiga.
Nagu varasematelgi aastatel, andis tänavusel viljelusvõistlusel suurima arvestusliku kasumi taliraps. Kaera, odra ja rukki põllud jäid sageli kahjumisse.
Kaheksa aastat robotlüpsi õigustab ennast
Endel Albin oli esimene julge piimakarjakasvataja, kellel jätkus söakust 2006. aastal lüpsirobotitega katsetama hakata. Nüüdseks on robotitele kulutatud raha enam-vähem tagasi teenitud, seadmed aga töötavad ikka nagu kellavärk.
Esimesed lüpsirobotid jõudsid Eesti farmidesse 2006. aastal. Nüüdseks küünib siinmail töös olevate robotite arv paarisajani, robotiseeritud on poolsada lüpsilauta.