Hobuseblogi: noore hobuse loomulikku liikumist peetakse sageli hullumeelseks lendamiseks

 (1)
                     
Hobuseblogi: noore hobuse loomulikku liikumist peetakse sageli hullumeelseks lendamiseks
Foto: Ago Ruus

Liigagi tihti võib kuulda väidet, et minu hobune näitab uhket traavi vaid vabalt koplis. Mis takistab teda sedasama ka sadulas näitamast? Enamasti on takistajaks ratsanik, vahel ka mõni muu tegur, näiteks sadul.

Selleks, et hobusel üleüldse oleks võimalik ratsaniku all lennukalt ja tugeva tagaotsa tõukega liikuda, tuleb tema füüsis selleks ette valmistada. Ja seda ei saa teha töntsa-töntsa traavi lastes või libiseva ratsmega hobust kahekorra kokku kangutades ja kannusega peale sudides. Hobune peab saama liikuda talle omaselt suurelt ning tal tuleb seda ka lubada teha.

Võib üsna julgelt väita, et enamus ratsanikke peab noore hobuse loomulikku liikumist hullumeelseks ja kontrollimatuks lendamiseks. See pole sugugi nii ja sellega harjub. Hiljem, kui hobune on saavutanud jõu, millega end kanda ja julgeb end avada, suudab ta end ka koondada. Seda ei suuda aga kunagi hobune, kes on sunnitud alati liikuma jäigas, allasurutud liikumises.

Sellest, kuidas nõuda oma hobuselt suur, vaba ja lennukat liikumist, loe eesti hobuse blogist.

Logi sisse

Logi sisse kasutades oma
Facebooki, Twitteri või Google'i kontot või e-posti aadressi.


Registreeritud (0) Anonüümne (1)
Jäta kommentaar
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare

Maaleht - viimased uudised
Mida pühade ajal telerist näha saab?
Saates “Tuled akendes” on Vahur Kersna külas magusameister Vello Koomal.
ERR
Pühade eel, 22. detsembri õhtul näitab ETV Indrek Treufeldti intervjuud president Toomas Hendrik Ilvesega.
Aili ja Toomas Vindi katedraal Vabaduse platsil
Toomas Vindi õlimaalid Tallinna Kunstihoones: “Hämming ja kimbatus”, “Valguse algus”, “Diivan männisalus”, “Linnapark”, “Paviljon nr 7” ja “Saabumine parki”.
Kunstiperspektiivis tundub see abielupaar – Aili ja Toomas Vint – lahutamatu. Ometi tekkis neil eriarvamusi ühise näitusega, nii et Tallinna Kunstihoone on seetõttu ”saetud” pooleks.
Antiaine ennustaja Paul Dirac tahtis Nobelist keelduda
Kuulsad teadlased Solvay füüsikakonverentsil 1927. Esireas vasakult teine Max Planck, kolmas Marie Curie, viies Albert Einstein. Teises reas vasakult viies Paul Dirac, paremalt esimene Niels Bohr. Kolmandas reas paremalt kolmas Werner Heisenberg, neljas Wolfgang Pauli.
Maalehe teadmisveerg “Tuna & täna” vaatleb Nobeli auhinna laureaate.