Hobuseblogi: Ratsutamine on keeruline ja samas nii lihtne

                     
Hobuseblogi: Ratsutamine on keeruline ja samas nii lihtne
Foto: Ago Ruus

Aeg-ajalt on igal ratsutajal kasulik treeneri silma all trenni teha. Olgu kogemustepagas suur või väike, kõrvalist abi on vaja igal juhul.

Ükskõik kui teadlik ratsutaja oma tegevuse eesmärgist ja põhimõtetest ka on, võib üksi pusides kaduda valvsus ja inimene muutub lubamatult mugavaks. On oht jääda kinni ühte liikumisse või harjutusse. Hobusele ei anta sel juhul piisavalt tööd ja tekib olukord, kus loom õpib pigem mingis kindlas asendis ja tempos tiksuma ning vähem ootama ja märguannetele vastama.

Sellest, kuidas taolisi vigu vältida, loe eesti hobuse blogist.

Logi sisse

Logi sisse kasutades oma
Facebooki, Twitteri või Google'i kontot või e-posti aadressi.


Registreeritud (0) Anonüümne (0)
Jäta kommentaar
või anonüümseks kommenteerimiseks vajuta siia
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare

Maaleht - viimased uudised
KARAMAZOVID ehk Millist is(s)a(ndat) me teenime
Stseen, mis jäi meelde. Isa Fjodor Karamazov (Mait Malmsten, keskel) küsib poegadelt Aljošalt (Pääru Oja, vasakul) ja Ivanilt (Mait Joorits), kas Jumal on olemas, kas elu jätkub pärast surma…
Omaette ollakse kusagil mujal.
Parteipleenum – see kaheksas (7)
29. märts 2015 08:55
Parteipleenum – see kaheksas
EK(b)P KK I sekretäri Nikolai Karotamme võimult kõrvaldamise aktsioon kulmineerus 1950. aasta märtsis toimunud VIII pleenumil. Sellel pildil tervitab Nikolai Karotamm Eesti NSV talurahva III kongressi, mis toimus 1948. aasta 19. juunil.
21.−26. märtsini 1950 toimus Tallinnas Toompeal Eesti NSV Ülemnõukogu istungitesaalis EK(b)P KK 8. pleenum, üks oluli­semaid teetähiseid Eesti sovetiseerimisel.
Klassikalised metsavargused on tänapäeval pea olematud
Selline känd võib tekkida mitmel moel – kas ausa metsaomaniku korralikult registreeritud raiest või metsavarga tegevuse tagajärjel. Pildil olev känd pärineb 2000. aastate alguse röövraielangilt Raplamaal.
Algus veebruarikuu Metsalehes
emajõe-veetase-005
Emajõe veetase on praegu aastatagusest ajast kümne sentimeetri võrra kõrgem, edasine sõltub juba sademetest.
Lumevaene talv ja olematu kevadine suurvesi on pannud paljusid muretsema, mis saab meie veekogudest suvel. Et ega nad ometi kuivale jää.