Hobuseblogi: trenni tegeva hobuse lihased vajavad hoolt

                     
Hobuseblogi: trenni tegeva hobuse lihased vajavad hoolt
Foto: Ago Ruus

Hobuse lihased ei ole väga massiivseid oma läbimõõdult, kuid kiude on palju ja igaühel neist on oma ülesanne. Igasugused lihastraumad mõjutavad oluliselt hobuse töövõimet. Lihaste eest tuleb hoolt kanda.

Eesti hobuse blogi pidav Ingrid Randlaht annab mõned soovitused hobuse lihaste eest hoolitsemiseks:

- Igasugusele treeningule peab eelnema soojendus, mis suurendab lihaste elastsust.

- Tähtis on mitte töötada pikalt pinges lihastega, vaid anda aeg-ajalt ka puhkust.

- Lõdvestus kogu treeningu vältelt tõstab oluliselt hobuse töövõimet.

- Venitamine aitab piimhapet lihaskiudude vahelt vabastada, suureneb lihaste elasts ning väheneb piimhappe poolt põhjustataa jäikus ja valulikkust.

- Külmalt lihaselt ei või kunagi nõuda maksimaalset pingutust.

- Masseerimine on alati abiks. Kehtib vaid reegel, et tuleb teada, mida teed.

Pikemalt saab hobuse lihaskonna hooldamisest lugeda eesti hobuse blogist.

Logi sisse

Logi sisse kasutades oma
Facebooki, Twitteri või Google'i kontot või e-posti aadressi.


Nimi
Kommenteerimistingimused

Maamajandus - viimased uudised
Kaheksa aastat robotlüpsi õigustab ennast
Endel Albin oli esimene julge piimakarjakasvataja, kellel jätkus söakust 2006. aastal lüpsirobotitega katsetama hakata. Nüüdseks on robotitele kulutatud raha enam-vähem tagasi teenitud, seadmed aga töötavad ikka nagu kellavärk.
Esimesed lüpsirobotid jõudsid Eesti farmidesse 2006. aastal. Nüüdseks küünib siinmail töös olevate robotite arv paarisajani, robotiseeritud on poolsada lüpsilauta.
Pool Eestis kasvatatud viljast läheb tänavu ekspordiks
Selle nädala algul käis Muuga sadamas Baltic Agro odralaeva laadimine. Laev suundus Saudi Araabiasse ja võttis pardale 70 000 tonni vilja.
Sadamad on täis viljalaevu, kuna rekordilise saagiaasta ekspordi-kogused tulevad samuti rekordilised. Vilja kvaliteet on aga kesine ja hind enne-olematult madal.
Ajujaht jätkub uue nime all (10)
15. november 2014 14:42
Ajujaht jätkub uue nime all
Novembri esimese nädalavahetuse väidetav hiilimisjaht Ida-Virumaal. Keskkonna- inspektsiooni hinnangul osutus see sisuliselt ajujahiks.
Sigade katku tõttu on katkupiirkondades lisaks koertega jahile keelatud ka ajujaht, kuid osa jahimehi jätkab seda veidi teisel viisil.
Tehnika jõuab taluhoovi vaid hinnakataloogi põhjal
ASi Tatoli juhatuse esimees Mait Nõmmsalu leiab, et parasjagu tülinat ja lisatööd toob hinna- kataloogi täitmine ette- võtte inimestele küll kaasa, aga kui ikka müük hakkab edaspidi vaid selle kaudu toimuma, siis pole midagi parata ja kataloog tuleb täita.
Edaspidi saab põllumees liikuva tehnika ostuks küsida toetust vaid neile masinatele, mis kantud PRIA elektroonilisse hinnakataloogi.
Põllumees peab ka jõekaldal majandama
“Laguunist juhitakse läga tsisterni ja kohe põllule, sest praegu on vedelsõnniku laotamisega kiire,” teatab Sürgavere PÜ juhataja Aarne Ots. Prae gu tohib läga laotada veel novembri lõpuni, uued sätted võivad seda aega lühendada.
Veeseaduses plaanitakse järjekordseid muudatusi, et vähendada veekogude saastumist põllumajanduse süül. Viimase 20 aasta jooksul on veeseadust muudetud juba 50 korda.
Lambad
Senine praktika näitab, et just lambad pääsevad sageli aedikutest välja ning langevad huntide saagiks. Paksu pahandust võib tekitada ka lammaste pääsemine näiteks naabrimehe kapsapõllule.
Keskkonnaamet tuletab karjapidajatele meelde, et sügiskülmade saabumisel on kariloomad tavalisest aktiivsemad ning sügisrände instinkti ajel otsivad võimalusi karjaaedadest väljapääsemiseks. Loomade kättesaamine on aga keeruline ja kulukas.