Hobusekasvataja: Riigilt mõistmist leida on lootusetu enesepete
Kuigi Rooda omanduses on maad palju, 270 - 280 hektarit, pole tal sellist, kus hobuseid karjatada. "110 hektarit on järve all, tagasisaadud maast ei ole loomakasvatuseks kõlbulikku ainsatki hektarit. Paarkümmend hektarit olen inimeste käest ostnud. Mõistlikud Eesti vabariigi kodanikud on andnud oma maa mulle kasutada. Kui vahel öeldakse, et eestlased on kiuslikud ja kadedad, siis see jutt pole minu arvates õige. Suurem enamus on vastutulelikud ja vägagi mõistvad," lausus Jaan Rooda ajalehele Meie Maa.
Roodale on maadeküsimuse lahendamine muret teinud juba aastaid, just see võib saada hobusekasvatusega jätkamisel saatuslikuks. Ta lausus: "Ametkondlikku vastutulelikkust ei ole. Kas tõmmatakse paragrahv sirgeks või aetakse enam krussi, kuid riigilt mõistmist leida on lootusetu enesepete. Näiteks kui riik annab mulle maa ajutisse kasutusse, siis võib riik selle sama maa niimoodi maha müüa, et mind isegi ei teavitata. Ja kedagi ei huvita, miks see maa mul kasutuses oli. No nüüd on küll kasutuvaldusesse andmisel senisel kasutajal eelis, kuid kui riik tahab maa müüa, ei ole mingit eelist."
Vabadussõja kõige suurem liikumapanev jõud oli Jaan Rooda arvates maa saamine. „Võeti seadus vastu ja inimestele anti maad. Aga praegu on riigi käes nii palju maad. Miks seda peab nii palju olema? Isegi minister ei tea, miks. Ja kui nüüd pean hakkama turuhinnaga ostma maad seitsmekümnele hobusele, samal ajal kui riigil on nende (hobuste - toim) säilitamise kohustus, mina ei suuda maaostul küll konkureerida suuremate ja rahakamatega," on mees hobusekasvatusega jätkamise kahtluse alla seadnud.
"Maa on meie riigis üks põhiline äriprojekt. Ametnikud on küll kõrgesti haritud, kuid piiblit nad lugenud ei ole. Neil puudub austus maa ja elu vastu, on need siis putukad, linnud, ...või inimesed. Mis maatehinguga kaasneb, see mitte kedagi ei huvita. Põhiline, millega saame hobuseid pidada, on toetused, kuid maksame 52 % maksudena riigile tagasi. Toetus rehkendatakse töötasuks, mille pealt peetakse maksud kinni. Nii et see ettevõtluse soosimine riigi poolt, eriti kui oled väike-ettevõtja, on küsitav, aga siiamaani olen kuidagi hakkama saanud," lausus Jaan Rooda. Ning kiitis, et toetuste süsteem siiski toimib.
"Kui ma aastal 2009 satuks sellisesse olukorda kui 1992.-1993. aastal, siis ma ei võtaks ühtegi looma. See on päris suur töö, ei ole sugugi lihtne, sellega on suur vastutus. Ega vanemad inimesed niisama loomapidamist lõpeta, nad annavad omale aru, kui nad sellega enam hakkama ei saa," ütles hobusekasvataja ja peaaegu kakskümmend aastat spordikooli juhtinud Jaan-Aleksander Rooda veendunult. „Ka praegu on paljude jaoks rasked ajad, nagu tol korralgi, aga kui sa istud maha ja mõtled - kuidas saab, mitte seda, miks ei saa, siis leiabki võimaluse," ütles Rooda välja oma põhimõtte.
