Hobusekasvatajad: niisugust parmurünnakut pole sel suvel varem olnud

Eilne päev oli hobustele vaevarikas – parmud ründasid halastamatult. Kui tavaliselt lõpetavad need valusalt hammustavad putukad oma „päevatöö” kella 18-19 paiku, siis eile võis neid ringi kihutamas näha veel hilisõhtulgi.

„See oli jube, mis toimus!” ei anna eilse parmupäeva emotsioonid Läänemaal Kullamaa vallas hobuseid pidavale Monika Salumaale siiani rahu. „Veel õhtul kella kaheksa paiku oli neid hobuste ümber massiliselt, päevasest ajast ei maksa rääkidagi.” Tõrjevahendid, mis tavaliselt loomadele mõningast leevendust on pakkunud, ei mõjunud eile mitte üks raas.

Samasugune „parmurikas” olukord valitses ka Harjumaal. Kuusalu vallas, meretuultele avatud karjamaal vehkisid hobused sabade-lakkadega kuis jõudsid, püherdasid liivas ja pagesid võsasse varjule, kuid vihased parmud kihutasid neile ka sinna järele. Eriti suures vaevas olid tumeda karvkattega loomad, kelle nahal parmud sadade kaupa verd imesid. Ja seda hoolimata tuulest, mis tavaliselt putukad laiali peletab.

Mitmel poole Tallinna lähedastes tallides veetsid hobused eilse päeva siseruumides, seal parmud väga ei ründa. Ööpäevaringselt suvekarjamaadel elavad loomad aga püüdsid leevendust leida võsast.

Tõenäoliselt oli eilse parmurohkuse peasüüdlaseks ilm. „Mitte igasuguse ilmaga ei ründa parmud meid massiliselt ja seda mitte ka kogu suve vältel. Parmud on sooja- ja ka niiskuselembesed,” kirjutab putukateadlane Jaan Luig Ilm.ee-s. „Ainult üksikud liigid, näiteks pimelased ehk pimeparmud ründavad meil jahedama ilmaga ja õhtusel ajal. Vaid mõned liigid tungivad kallale hoonetes ja hämaruses.”

Teadaolevalt elab Eestis üle 30 parmuliigi. Kahe kõige suurema, väliselt väga sarnase veiseparmu ja sudeediparmu pikkus ulatub enam kui kahe ja poole sentimeetrini.

Tänan päev tõotab hobustele leevendust tuua, sest lubatakse vihma.