Hobusekops ja pullimunad lemmikutele

 (12)
                     
Maaleht
Hobusekops ja pullimunad lemmikutele
Foto: Heiki Raudla

Talunike leidlikus – loomadest läheb kaduma vaid hääl.

Nii mitmekesine, kui on Eesti maaelu, oli ka maamessil pakutu. 20 aasta jooksul eestlastele tuttavaks saanud masinate ja talutoodangu kõrval üllatavad ka mõned ekstravagantsed näited lausa messipaviljoni sissepääsu lähedusest: pullimunad, hobusekops, hobusesüda, veise hingetoru, veise peanahk, udar, maokuubikud, kõrvad karvadeta ja karvadega … Seda nimekirja võiks jätkata veel mitme hõrgutisega, mille väljamõtlemiseks peab jätkuma omajagu fantaasiat.

Mõistagi on need hõrgutised lemmikutele – koertele ja kassidele, mida Sarapiku talu pere Saksamaalt Eestisse toob ja müüb messidel-laatadel ning e-poes. Maamessil oli perenaine Tiina Haak esimest korda, sest lemmikloomamaiuse maaletoomiseg alustati sellel talvel.

"Hobusetooted sellepärast, et paljud meie lemmikud on tänapäeval allergilised, aga hobune sobib allergikutele rohkem kui veis," põhjendab Tiina Haak tootevalikut.

Tiina Haak kasvatab ka ise koeri, muuhulgas prantsuse lambakoeri ja peab klubi nimega Kennel Ab Imo Pectore. "Nende lemmik on pulli peanahk, sest see peab kaua vastu," ütleb ta oma lemmikute maitse ohta. "Seisavad kodus kastide kõrval ja ootavad, et anna, anna, anna…"

Logi sisse

Logi sisse kasutades oma
Facebooki, Twitteri või Google'i kontot või e-posti aadressi.


Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare

Maaleht - viimased uudised
Tartumaa viljakasvataja Kaino Lopp (vasakul) pärib  Syngenta esindajalt Kaupo Suigult, miks tänavu põllul pritsimiskahjustused tekkisid.
Tartumaa viljakasvataja Kaino Lopp (vasakul) pärib Syngenta esindajalt Kaupo Suigult, miks tänavu põllul pritsimiskahjustused tekkisid.
Kuigi viljapõllud näevad head välja, võib saak jääda ebaühtlaseks külmast tingitud pritsimiskahjustuste tõttu. Soojade saabudes asusid tegevusse röövikud.
Lüpsjad varem pensionile? (6)
4. juuli 2015 12:01
Rita Mandel leiab, et lüpsjad võiks küll varem pensionile saada, sest uneaja vähesusest tingitud väsimus hakkab tervise peale.
Rita Mandel leiab, et lüpsjad võiks küll varem pensionile saada, sest uneaja vähesusest tingitud väsimus hakkab tervise peale.
Ajal mil pensioniiga aastatega vaid tõuseb, võiks raske lüpsjatöö tegijad siiski varem pensionile saada,
leiab ühes Põlvamaa talulaudas lüpsjana leiba teeniv Rita Mandel.
Tammekäära talu agronoomist perepoeg Jaak Soosaar kasvatab põlduba teist aastat. Kui mullu kasvas põlduba 540-l, siis tänavu laiub see kultuur 650 hektaril.
Tammekäära talu agronoomist perepoeg Jaak Soosaar kasvatab põlduba teist aastat. Kui mullu kasvas põlduba 540-l, siis tänavu laiub see kultuur 650 hektaril.
Kui raps jõudis kunagi Eestisse rahakultuurina, siis põldoa juurutajad tõstavad esile keskkonnahoidu: muldade rikastamist ja lämmastiku sidumist. Põlduba peetakse heaks eelviljaks ja loomasöödaks.