Q -palavik on kogu maailmas esinev palavikuhaigus, mida võivad levitada lambad, kitsed ja lehmad.

Hollandi valitsus teatas eile, et hukatakse kõik Q-palaviku bakteriga nakatunud tiined kitsed. Hollandis on 1,2 miljonit lammas ning 400 000 kitse 350 farmis.

Tavaliselt saavad inimesed nakkuse kitsede poegimise perioodil veebruarist-maini. Hollandlasi on teinud murelikuks see, et haigus levib üha laiemalt, kuigi üldjuhul nakatutakse vaid teatud perioodil ning kasutusele on võetud ka abinõud selle ennetamiseks, vahendab StarTribune.com.

Q-palavik ei levi inimeselt inimesele. Haigust tekitavat bakterit võivad kanda paljud loomad, kuid usutavasti kandub see inimestele peamiselt nakatunud kitsedelt.

Veterinaar- ja toiduameti peadirektor Ago Pärtel kinnitas Maaleht.ee-le, et Eestis seda haigust registreeritud ei ole. Suurt ohtu ta ka ei näe, sest Hollandist kitsi ja lambaid elusloomana Eestisse ei tule. "Kui siia peaks see haigus jõudma, siis kindlasti see ka tuvastatakse."

Ta lisas, et Hollandis on plaanis hukata 20 000 looma.

Pärteli sõnul surid need inimesed, kel oli mõni muu krooniline haigu, kuid tervenemisega lõppenud juhtumeid on siiski tuhandetes ning seega on seal kasutusele võetud õiged meetmed.


Q-palavik on väikese rakusisese bakteri Coxiella burnetii põhjustatud äge haigus, millele on iseloomulik järsku tekkiv palavik, peavalu ning kopsupõletik.

Q-palaviku tekitajaid leidub lammaste, kitsede ja lehmade uriinis ning väljaheites. Nakatumine toimub tavaliselt hingamisteede kaudu, kuid nakatuda on võimalik ka juues bakteritega saastunud piima. Peale bakteri sissehingamist paljuneb Coxiella burnetii kopsudes ning levib verega organismis.

Allikas: inimene.ee