Hulkuvad koerad ohustavad metskitsi ja hülgepoegi
Kevad on käes, kuid pärast talviseid näguripäevi ootab metskitsi ees uus katsumus - hulkuvad koerad.
“Küsimus pole pelgalt metskitsedes,” ütleb Eestimaa Loomakaitse Liidu juht Heiki Valner. “Tuul on rannikule toonud ka jääpanku koos hülgepoegadega. Abituid veeelukaid on viimaste päevade jooksul märgatud nii Keila-Joal, Meremõisas, Pringi kandis, Katariina kai lähistel ja ka Pirita rannahoone juures. Koerad on ka neile suureks ohuks. Sestap tuleks oma lemmik rihma otsas hoida ka rannikualadel jalutades.”
Seaduse mõistes on omanikuta ringi jooksev koer hulkuv loom. Kohalikul omavalitsusel on õigus ta varjupaika toimetada ja omanikule trahv määrata. Samuti peab omanik korvama lemmiku tekitatud kahjud.
Hulkuva looma omanikku saab kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse alusel karistada kasside ja koerte pidamise eeskirja rikkumise eest rahatrahviga kuni 400 euroni ning kui rikkumisega on põhjustatud varaline kahju või inimesele tervisekahjustus, siis on rahatrahvi suuruseks kuni 800 eurot.
Jahiseaduse alusel kehtestatud määruse kohaselt on loomapidajale tema koera poolt jahiuluki mahamurdmise eest ettenähtud kahjumäär kuni 2000 eurot isendi kohta. Metskitse ja metssea puhul on kahjumääraks 385, põdra puhul 770 ja pruunkaru puhul 2000 eurot. Tiine looma puhul kahjumäärad kolmekordistuvad.
Eestimaa Loomakaitse Liit palub loomaomanikel eriti hoolsalt jälgida, et nende koerad ei pääseks hulkuma. Isegi kui päevasel ajal on koerte üle järelevalve tagatud, peaksid loomaomanikud veenduma, et koerad ei pääseks metsloomi kimbutama ka öösel. Sageli esineb juhtumeid, kus päevasel ajal on koerad lõastatud, kuid ööseks lastakse nad lahti ning territoorium pole piiratud nii, et loom omatahtsi hulkuma ei pääse.
