Hurmav lemmikloom eesel keset Saaremaa kadakaid

Olgu vähemalt paaril maailma eeslil väga hea elu, otsustas soomlastest abielupaar peale lõunamaa rännakuid ning tõi kaks kangekaelset isendit Saaremaa kadakate vahele kepsutama.

Nagu mujal Eestis, nii sadas laupäeval tihedat vihma ka Lõuna-Saaremaal.

Meremaa talukoha perenaine Tuula Pennanen oli sel hommikul tulnud mõttele viia eeslid väiksele jalutuskäigule kadakate vahel looklevale külateele, aga sinna see asi jäi - emaeesel Manta ajas jalad pulka ja ei teinud sammu ette ega taha.

Mantata ei läinud kuhugi jalutama muidugi ka pisut üle nelja nädala vanune Verner.

"Neile ei meeldi eriti vihm," muigas Tuula. "Manta on seisnud terve hommikupooliku ja oodanud, et sadu järgi annaks."

Eeslite tusatuju andis küll märgatavalt järele siis, kui avastati perenaise käes olev kotike viilutatud õuntega.

Üle kümne aasta tagasi Saaremaale suvitama saabunud ja sinna praeguseks päriskodu rajanud Tuula ja Erkki Pekkonen on võtnud lisaks kahele eeslile veelgi lemmikuid - aedikus askeldab kuus lammast ja kanakari.

Kuke viis rebane kahjuks ära.

"Sellest oli väga kahju, ta just õppis kirema!" rääkis Tuula.

Pikka aega Helsingis elanud abikaasad nimetavad Saaremaal leitud vaikset maakohta ja otsust Soomest päriselt sinna kolida, elu parimaks ettevõtmiseks.

Nii Tuula kui Erkki armastavad väga loomi ning Soomes elatud aastate jooksul käidi rännakutel paljudes maailma metsikutes paikades.

"Olime paljude aastate jooksul La Palmas Kanaari saartel ja kohtasime seal üht budistliku maailmavaatega meest, kes oli teinud varjupaiga kõiksugustele vanadele või lihtsalt hüljatud loomadele," rääkis Tuula.

Varjupaigas abiks olles kinnistus soov kord ka endale võtta peale koera, kassi ja kilpkonna teisigi loomi. "Olen maailmas näinud väga palju eesleid, kes on haiged, ülekoormatud ja põdurad. Tahtsin, et mõnel eeslil oleks ka väga hea elu ja igatsesin juba ammu neid endale," selgitas soomlanna. Pealegi on eeslid tema meelest väga armsad ja mõnusa lõhnaga, ka iseloom on teiste kabjaliste omast erinev.

Saaremaalt eeslit osta ei õnnestunud, ühes talus neid küll peetakse, kuid omanikud polnud mingi hinna eest nõus loomadest loobuma. Nii leidis Tuula sobiva eesli Soomest ning maksis tiine eeslimära eest 3000 eurot. Õnnelikult sündinud varss sai nimeks Verner - La Palma varjupaigapidaja auks.

Varem hobusetallis teiste varjus elanud Manta kohanes Saaremaal hästi ning on praeguseks hakanud ennast kogu väikese karja bossiks pidama. Aeg-ajalt teeb ta paar kiiremat sammu ja ajab puhtalt ajaviiteks lambad jooksu.

Ennast kehtestav Manta ei tea veel, et valmis on juba ostetud ratsmed ja sadul ning kui Tuula ja Erkki lapselaps suvel kohale jõuab, algavad ratsutamisharjutused.

Esialgu valmistub pere vapralt heinateoks ning proovib kätt ka muude maatöödega - kadakate vahele on rajatud juba pisike lapike kartuli ja maitserohelise tarbeks.

"Ja kui juhtub, et tulevad sead ja meie kartulid ära söövad, siis saavad vähemalt nemadki kõhu täis," arvas Tuula lahkelt.

Rohkem loomi perel praegu plaanis võtta ei ole ning Saaremaad eeslitega täita ei kavatseta.

Manta ja Verner jäävad selle pere maadel ainsateks iiahiteks ning eks sügise poole saab näha, kas lõunamaa loomi õnnestub veenda pererahvast ka poodi viima.

Soomes elab eesleid hinnanguliselt 250 ja Eestis peaks neid olema ligikaudu 50.