HÜVA NÕU: Kuidas vähendada piimafarmis söödakadusid?

Piimakarjakasvatuses moodustab sööda hind toodetud piima omahinnast 40–60%. Suurel määral mõjutab seda ostusöötade osakaal ratsioonis ja ostusööda hind, mis mõlemad on farmi rentaabluse seisukohast äärmiselt olulised. Ostusöötade hindu farmerid kuigi palju mõjutada ei suuda, eriti juhul kui ostetakse vahendajatelt.

Küll saavad karjakasvatajad aga kontrollida kalli ostusööda efektiivset kasutamist, vältides kadusid söötmisel ja ladustamisel. Punktid, millele tasuks tähelepanu pöörata, on:

• hinnake ostusööda osatähtsust oma farmis,
• suhelge oma söötmisspetsialisti ja töötajatega,
• koostage realistlik söötmisplaan,
• kasutage söödamikserit õigesti.

Kuigi mõned neist punktidest võivad tunduda liiga elementaarsed, on sageli just nende järgimine see, mis eristab edukat piimakarjakasvatajat mitte nii edukast.

Söödakadude vähendamine on söötmisplaani osa, mida tuleks jälgida, sest see mõjutab söötmiskulusid ja tootmise rentaablust. Selleks, et teada saada kasutatud söötade reaalseid koguseid, on oluline täpselt teada, kui palju sööta ladustati ja kui palju sellest tegelikult loomadeni jõuab. Nende koguste erinevuse ehk söödakadude põhjuseks võivad olla tuul ja vihm, linnud ja närilised, laadimisel tekkivad kaod, traktori rataste külge jäänud sööt, vigane söödamikseri kaal, söötmisvead ning koresööda riknemine valede töövõtete tõttu.

Üldiselt on punkris ladustatava kuiva puistesööda kaod väiksemad (tavaliselt alla 4%) kui kolmest küljest piiratud ja katuse all ladustatud puistesöödal (5–15%). Ilm, eriti tuul, suurendab puistesööda kadu mitte ainult transpordil ja ladustamisel, vaid ka näiteks söödamikserisse laadimisel. Samuti on tuulest tingitud söödakaod suuremad avatud külgedega hoidlates. Selliseid kadusid aitavad vähendada õigesti paigaldatud tuuletõkked, näiteks L-kujuline tõke, mille pikem külg asetseb risti valdavate tuulte suunaga.

Märja sööda, nt õlleraba puhul on kadu märgatavalt suurem (üldiselt 20–25%), seepärast tasuks kalkuleerida selliste söötade kasutamisel nende majanduslikku tasuvust.

Õigesti käideldud silo puhul jäävad kaod 5–10% piiridesse, kuid säilitamisel ja kasutamisel tehtud vigade tõttu võivad kaod olla 10–15% või isegi suuremad. Küünis säilitatud liblikõieliste heina kadu on keskmiselt 3–5%.

Kuidas suhelda söötmisspetsialisti ja töötajatega ning millele tuleks täisratsioonilise segasööda ettevalmistamisel tähelepanu pöörata, selest loe pikemalt SIIT.

Allikas: EEsti Põllumajandusloomade Jõudluskontroll