„Eriti tore on see, et näiteks Harjumaa infopäeval tulid osalema sellised koolid ja lasteaiad, kes meile varem taotlusi esitanud pole. See näitab haridusasutuste üha kasvavat huvi tegeleda keskkonna temaatikaga.“

Samas tuleb tõdeda, et ehkki taotlusi on laekunud ootuspäraselt, on soovitavad toetussummad vähenenud. Ennekõike tehakse pisemaid investeeringuid, mis nõuavad ka vähem omaosalust ja suuremad projektid lükatakse tulevikku. „Veeprojektide mahu vähenemise taga on kindlasti ka KIKi poolt vahendatavad Ühtekuuluvusfondi toetused, kuhu oleme omavalitsusi aktiivselt suunanud,“ arvas Põdersalu.

Hoolimata vähenemisest esitati siiski kõige rahamahukamaid taotlusi veemajanduse programmi, kus soovitud toetuse kogusumma on üle 175 miljoni Eesti krooni ehk pool esitatud taotluste kogusummast. Rahamahukamad on ka keskkonnakorralduse programmi esitatud taotlused, kus 68 taotluse toetusesoov on üle 56 miljoni Eesti krooni. Ennekõike on seekordsed keskkonnakorralduse projektid seotud just välisõhu kaitsega — erinevad õhukvaliteedi uuringud ja energiasäästu lubavad ümberehitused.

KIK kontrollib taotluste vastavust KIKi nõukogu poolt kehtestatud finantseerimise korrale ja selle lisadele, seejärel edastatakse nõuetele vastavad taotlused sisuliseks hindamiseks keskkonnaministeeriumile. Lõpliku otsuse taotlusvoorul osalenud projektide rahastamise kohta teeb KIKi nõukogu 2010. aasta suvel.

Keskkonnaprogrammi rahastatakse keskkonnatasude seaduse alusel riigieelarvesse laekunud summadest. Keskkonnaprogramm toetab projekte kaheksas valdkonnas: veemajandus, jäätmekäitlus, keskkonnakorraldus, looduskaitse, metsandus, kalandus, keskkonnateadlikkus ja maakondlik programm. Kõik programmid jagunevad omakorda alamprogrammideks.