Idakaarega tärkab elu
Sellesse aega jääb pööripäev, kui päike tõuseb otse idast ja loojub otse läände ning päev ja öö on võrdse pikkusega. Suve poole edenedes liigub päikesetõus silmapiiril edasi kirde poole ning loojumine loode poole.
Ööpäevas on idakaare ajaks hommikuaeg kella poole viiest poole kaheksani. Talumajapidamises algaski suveajal tööpäev päikese jõudmisega idakaarde.
Selles ajas on suur kasvamise vägi.
Idanemise vägi
Iga järgmine päev erineb eelmisest, nüüd on oluline meid ümbritsevast arengust mitte maha jääda. Seda aitasid meeles pidada ka rahvakalendri tähtpäevad, kus alates küünlapäevast 2. veebruaril kuni jaanipäevani 24. juunil kordub nõue tulla toast välja õue.
Mingil kummalisel kombel mõistavad seda ka kartulid keldris ning hakkavad idusid kasvatama. Kasvama hakkavad ka talve vaikselt üle elanud toataimed, rohelisi varsi sirutavad valguse poole sibulad.
Talv läbi kuivana püsinud puudesse valgub tagasi eluandev vesi, juurtest ladva poole tõusev mahl kannab endaga suhkrut, vitamiine ja muid tervist toetavaid aineid.
Läbi idakaare aja käis vanarahval ajaarvamine nädalate kaupa. See algas juba küünlapäevast ja jätkus kuni jüripäevani 23. aprillil – küünlast kolm kukke, seitse sikku, kaheksa karjalasku, kümme kündi, üksteist jürgi. Iga nädal oli tähtis, enam ei saanud aega arvata kuude kaupa.
Aprilli keskpaigast, künnipäevast, algab järgmine nädalate loendamine. Nendeks on külvinädalad, mida loetakse alanevas järjekorras kuni jaani-
päevani.
Aga see jääb juba kagukaare aega, kui puudesse tõusnud vesi kasvatab pungadest lehed ja võrsed.
Tõusmise ehk idanemise vägi on peidus nii pungades kui seemnetes. Idudes on koos kõik kasvamiseks ja arenemiseks vajalik.
Idakaare ajal ehk varakevadel tulevad tagasi rändlinnud. 9. märts on rahvakalendris sirgupäev, kui arvati nelikümmend lindu lõunamaalt tagasi pöörduvat. Varesed hakkavad pesa ehitama, samuti harakad ja kaarnad. Vanarahvas arvas, et hiljemalt pööripäevaks on kaaren munenud pesasse esimese muna.
Kaarnaga seostub pärimus kaarnakivist. Iseloomustusi kivi kohta on palju, see on must, harvemini valge, väike, ümarik, auk keskelt läbi, sile, libe, ühest otsast lapik ja rist peal, maa seest tulega üles tulnud kivi, ei võta kastet ega vihma peale. Kaaren toob kivi selleks, et poegi ristida, sest muidu saaksid neist varesed või jääksid nad valgeks. Enne ei andvat vanalind poegadele süüa, kui nad mustaks on ristitud.
Poegade ristimise aega on dateeritud paastumaarjapäevaga, 25. III, suure neljapäevaga või suure reedega. Esineb täpsustust, et see toimub päikesetõusu eel, enne kui neile toitu on toodud.
Mahlade liikumise aeg
Idakaare aeg on vete ja mahlade liikumise aeg. Jääst ja lumest sulanud värske, kirgas ja hapnikurikas vesi peseb puhtaks looduse, kannab üleujutustega viljakat muda laiali ning tungib juurte kaudu taimedesse, valades uut ja värsket kasvamise väge eelmiste aastatega valminud ootel vormidesse.
Et puhkemine liiga vara ei algaks ning öised külmad õrnu võrsealgmeid ja idusid ei kahjustaks, on puhkemisootel elu aheldatud paksude seemnekestade ja pungasoomuste alla. Just samamoodi, nagu maa ning muld olid talvel aheldatud jää ja lume alla.
