Hilinenud koristamisel tekib oht juba põllul mükotoksiinide tekkimise alguseks, kuid kiire kuivatamise ja järelkäitlemisega võib oluliselt mükotoksiinide riski vähendada. Umbrohuseemned on üheks suurimaks ohuks koristatud viljas ja võivad käivitada vilja riknemise ahelreaktsiooni. Mida lühem on aeg koristamise ja kuivatamise ning eelpuhastamise vahel, seda väiksem on võimalus hallitusseentel paljunemiseks ja toksiinide tekkeks. Kuna peen- ja vigastatud terad on sageli fusarioosist nakatatud, on ka nende väljasorteerimine vilja paremaks säilimiseks ja toksiinide tekkimise vältimiseks oluline.

Fusarium seentest ehk punakastest nakatunud terad on roosa värvusega, tuhmid, läiketud ja krimpsus või kõlujad. Kergema erikaalu tõttu on vähemalt osa neist võimalik tuulaja abil välja sorteerida, vähendades sellega ka mükotoksiinide riski. Kui põllul on mükotoksiinide teke juba alanud, võib kiire kuivatamine peatada nii hallitusseente arvukuse tõusu kui ka mükotoksiinide edasise tekke. Hallitusseentega nakatunud viljal on iseloomulik hallituse või kopituse lõhn, sordile omane värvus on tuhmunud või kadunud. Normaalsest värvusest kõrvalekalle ja hallituste lõhna olemasolu on tera riknemise tunnusteks, samuti võib see olla mükotoksiinide riskile viitavaks tunnuseks.